Alustan kaugemast sündmusest. Nimelt sain kaheks päevaks linnaloale :) Kahekesi koos mehega. Kaks aastat möödas sellest, kui me kahekesi reisida oleme saanud ja seekord kulus see täiesti asja ette. Barcelona on kogu aeg olnud mu üks lemmiklinnadest ja mees jagab mu vaimustust. Minu jaoks lisab linnale mõnusat gooti hõngu Carlos Ruiz Zafón'i raamat "Tuule vari". No ja kui raamatus on lisaks mõnusale linnakirjeldusele veel sellised lõigud.... ".... asi on lihtsalt selles, et mees - kui Freudi juurde tagasi tulla, ja antagu mulle see kõnekäänd andeks - kuumeneb nagu lambipirn: hetkega tulikuumaks ja silmapilk jälle külmaks. Naisterahvas jälle, ja tegemist on puhtalt teadusega, kuumeneb nagu metall - mõistate? Tasapisi, aeglasel tulel nagu maitsev pajaroog. Ja kui ta kord kuumaks on läinud, ei saa ta enam pidama. Nagu Vizcaya rauasulatusahjud." "...aga kuna ma olen sisimas vanamoeline kavaler, siis ei kasuta ma naisterahvast ära ja olen täiesti...