Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Meil on üks tore grupp inimesi, kes said Marja Matiiseni lapitöökursusel omavahel tuttavaks ja kes siiani koos käivad. Kogusime mailiaadressid kokku ja tegime ühise listi. Üks hetk kutsusime listi inimesi lisaks. Omavahelistele kokkusaamistele kahjuks kõik alati tulla ei saa ja meil on tekkinud selline väike aktivistide punt, kes pea alati kohal on.  Kui nüüd keegi väga huvitatud on meie listiga liitumisest, siis andke aga mulle teada (ja põhjendage siis ilusti liitumissoov ära). Kokku oleme saanud nii Pärnus kui Kiilis ja järgmine kord on meil Märjamaa vallutamine :) Räägime lapitehnikast, manipuleerime kangaid, näitame töid ja jutustame ohtralt kõigest. Peale kohtumisi on alati nii hea meel nähtud sõprade üle. Viimasel korral saime kokku Lembe pool. Jutustasime, sõime, tegime karpe, Lembe jagas võõraid kangaid laiali ja naersime kohe päris ohtralt. Jagasime nippe ja rääkisime tehtud töödest. Meil ainult mõned on piisavalt edevad blogide pidamiseks ja teiste töödest kuulame m

... mis ma Mannile järgmiseks selga ajasin, vajab ka näitamist. Selle punase kleidiga on mul väga kahetised tunded. Seega panengi selle postituse kirja alustades negatiivsest ja lõpetades positiivsega. Ajaline järjekord sealjuures on täiesti pahupidi pööratud.  Kartulikott enne õmblemist Punase kleidi vihast punaseks ajav pool: KANGAS! Kui ma olen ostnud kanga, maksnud selle eest raha, ilusti nõuetekohaselt selle läbi pesnud (sest ma pesen kõik oma kangad läbi, et vältida hilisemaid halbu üllatusi) ja siis! Pesumasinast välja võttes oli mu kangas krudisev, nii mõneski kohast kokku tõmmanud (või lausa kokku kleepunud), üleni topiline ja karvane (ma ostsin selle täiesti siledana poest). Ma olin nii pettunud, et mõtlesin selle kanga sealsamas poodi tagasi viia. Aga ei viinud. Mõtlesin, et saan ehk kuidagi ikkagi ära kasutada.  Teine negatiivne pool on see, et abikaasa hüüab seda kleiti punaseks kartulikotiks. Või salliks, mis ma olen lohvakalt endale ümber keeranud... Ma ol

Lapiseeliku materjaliks kasutasin eelmisest lapiseelikust üle jäänud tükke ja ühevärvilist punast kangast. Mul oli idee, aga välja ei kukkunud päris nii nagu tahtsin. Tõenäoliselt sellepärast ootas seelik lõpetamist kohe kaua aega. Nüüd aga võtsin end kätte ja sain mõnuga ühe asja UFOde nimekirjast maha tõmmata. UFO nimetus tuleb inglise keelest - unfinished objects (lõpetamata asjad). Esimene pool. Värvel on end pöördesse ajanud... Seelikul on valgest libedast materjalist vooder all, külje peal lukk. Kangastest olen pikemalt kirjutanud eelmise lapiseeliku postituses . Ikka need samad endale kallid vanad rõivad.  Eks siis suvel saab näha, kas ma sellega välja ka julgen minna võin kannan ainult kodus :) Seelikuga samal päeval haarasin oma taaskasutuskastist ühe tuunika. Lõin kohe käärid sisse ja pärast alles tuli meelde, et foto jäi tegemata. Mis siis enam! Eks peate uskuma mu sõnu, et enne oli hõlmik-tuunika, millel dekoltee nabani. Ma ei saa väga hästi aru, kes

Aastavahetuse aegu olin ma täielikul taaskasutuslainel. Ideed lihtsalt hüppasid pähe ja ei lasknud rahulikult istudagi. Nüüd saab vaikselt tehtut näitama hakata. Selle lillelise mustriga musta seeliku leidsin ma millalgi sügisel Humanast. Materjaliks 95% viskoosi ja 5% elastaani ning tootjaks Hennes. Pealtnäha täitsa kasutamata ja korras seelik võlus mind hetkega ära. Poes tekkis vaimusilma lilleline pluus mustade varrukatega.  Selline seelik. Enam pole :) Tõin seeliku koju, pesin ja panin kasti, kus hunnik teisi rõivaid oma taaskasutust ootavad. Nii ta seal seisis kuniks eelmise aasta eeleel- ja eelviimase päevani. Mingil põhjusel tõmbasin seeliku üle pea ja jätsin käed sinna sisse. Nägin hetkega, et kleidiks on ta täiuslik ja pluusi plaan haihtus õhku... Musta trikotaažkangast kodus polnud (hämmastav, arvestades kui palju kangaid mul on...). Õnneks oli Kangadžunglis 50%-line allahindlus ja sobiv kangas mõistliku hinnaga olemas. Palju ei läinudki vaja - varrukate ja

Head uut ja käsitöörohket aastat! Mina alustan seda aastat taaskasutusega. Või õigemini eelmise aasta viimastel päevadel olin ülimalt produktiivne ja õmblesin endale garderoobi mitu uut riietuseset. Talvisi riideid on kuidagi vähevõitu ja kastitäis riideid, mis vajavad ümbertegemist, muudkui ootavad. Haarasin sealt siis sviitri ja kõrge kaelusega vesti - üks oli liiga lühike, teine liiga lai ja kõrge kaelus ka häiris. Omavahel sobisid nad aga väga ilusti kokku :) Otsus tuli väga kergelt - vestist sai kehaosa, millele sviitri käised külge. Sviitri alläär sai kaeluseks. Kehaosa õmblesin kitsamaks ja ka natuke lühemaks. Enne - hea, et oli meeles pilti teha :) Pärast. Kaeluse peale sai ühendusõmbluse varjamiseks natuke disaini ka ;) Seljas istub imemõnusalt! Teine ese on seelik, mille kanga leidsin jällegi Humanast. Mitte, et see enam üllatus oleks... :D Igal juhul hakkas mulle see tumelilla hästilangev kangas väga meeldima ja otsustasin seda kasutada endale