Lapiseelik

Sel nädalal juhtus nii, et laps sai 2 hommikut lasteaias käia. Pisike köhatus või paar päeva jooksul juhtus ette, kuid muidu oli täitsa terve. Seda vähest "oma" aega kulutasin ma õmblemisele. Muidugi lõunapause ja uneaega kah. Igatahes valmis sai see seelik kiiresti. Tänu overlokile ikka :)

Mitte päris õigete värvidega...

Erinevaid kangaid sai seeliku sisse 14 tk, nendest ainult 3 olid päris uued. Katki lõikasin ema kittelkleidi (puhas siid - lillakas punane), 3 pluusi (linased - 2 neist olid valged, värvisin ise roosaks, üks punane), ühe särgi (puuvillane kergelt veniv - erkroosa), teise kitli (punane valge mustriga), kaltsukast leitud (vist) Montoni seeliku (puuvillane, valgel taustal punased-roosad lilled), öösärgi alläärest sai kah mõned tükid (puuvillane, lillal taustal valged lehed). Kõige põnevam leid siia seelikusse oli mu enda lapsepõlveaegne punane seelik, mis oli tol ajal maani ja vöökohast hästi kitsas. Sellegi sain omal ajal teiselt ringilt - käsitsi õmmeldud ja kangas Marimekko oma (aastast 1979 - mind polnud siis veel olemaski!) :) Tegelikult on paar kangast selles seelikus veel, mis vanemad kui mina. Seega igati ajalooga ja mälestustega seelik nüüd mul kodus tuuseldamiseks.

Eestvaade. Tagantvaade on peaaegu samasugune :D

Üleval ääres on kaks kummikanalit koos kummipaelaga. Kõik õmblused peale kummikanalite tegemise, on õmmeldud overlokiga. Tänu ühe kanga paksudele tikandikohtadele pidin 4 korda masinat uuesti niidistama, nüüd võin vist unes kah 4-se niidistuse masinale peale panna :D

Noh kui sokke on raske pildistada jalas... mis siis seelikust rääkida!

Ei pea vist mainimagi, et ma olen väga õnnelik. Olen tükk aega tahtnud endale lapiseelikut ja kuigi sellel on omajagu vigu sees, saan siiski rahulolevalt naeratada.

Aga tagasi reaalsusesse tulles - ma lähen ravin nüüd oma kõhuviiruses-ülemiste hingamisteedeviiruses olevat last...