Lubasin suure hooga juba juuli alguses oma töönurka näidata aga nagu näha, siis jõuan tegudeni alles nüüd. Esiteks oli õmblemise soolikas jäänud kuhugi kadunuks (ei imesta selle kolimise juures), lisaks mu õmblusmasin tõrkus, puhkus oli, siia-tänna käimised ning üle-üldse kärss kärnas ja maa külmand. Sellisel suvel, nagu tänavu, pole viimase üle vaja vist imestadagi... Nüüdseks olen omandanud uue õmblussoolika. Õigemini küll töölooma. Mu üks suur unistus on mu töölaual ja juba mitmeid tunde minu heameeleks töötanud. Töönurgast esialgu - kolisin oma kummuti koos niitide, lõngade ja muu tarvilikuga. Selles kummutis on asjad nii hästi sorteeritud, et patt olnuks seal ümberkorraldusi tegema hakata. Kummuti peale sai koha mu arvuti. Ega ühe läpaka jaoks polegi tervet kirjutuslauda vaja, õmblus- ja äärestusmasin vajavad tunduvalt enam ruumi. Lisaks ootab ees aastane paus ülikoolist ja polegi vaja nii pikalt arvuti ekraani taga konutada. Kummuti kõrvale sai algselt pojale ostet