Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Ma sattusin ingliskeelseid blogisid sirvides ühe blogipostituse peale, kus kirjutati sellest, kuidas tänapäeval on tohutult palju erinevaid lõigete pakkujaid ja nii lihtsalt kättesaadavad pdf lõiked. Mõtlesin, et sama kehtib vist minu puhul ja otsustasin oma kogemusest kirjutada. Minu lõikekogud aasta alguses - lambi kõrval karbis on Ottobred ja mõned nn ümbrikulõiked. Kummuti peal Babolati kast on enamasti Burdasid täis. Kui ma õmblemisega alustasin umbes 7 aastat tagasi, olid põhiliselt Burdad ja Ottobred olid vist väga vähe levinud. See, et netist oleks saanud lõikeid välja printida (ka suuremalt kui A4 peale), polnud üldse levinud. Nüüd, kui osalen mitmes erinevas FB õmblusgrupis (me enda Eesti omas, mitmes erinevas rahvusvahelises grupis), tuleb infot erinevate lõigete pakkujate kohta nii palju, et silme eest võtab kirjuks. Mul on tekkinud mõned lemmikud tegijad, kelle lõiked tihti kõnetavad ja tahaks need kohe töösse panna. Nii ma siis vaatan Itch to Stitch grupis

Mõnda aega tagasi avastasin Itch to Stitch imelised pdf formaadis lõiked ja õmblesin siis kohe Lindy Petal seeliku omale. Jagelesin siis oma arvuti ja A4 suuruses lõigete printimisega ning sain teada, et isegi 2mm suurem kontrollkast põhjustab hulganisti probleeme. Nii ma suundusin Koopia ja Niini koopiakeskusesse ning lasin hulgim lõikeid välja printida. Ei mingi probleemi! Nad printisid nii Itch to Stitchi, Seamworki, Collette ja Deer and Doe lõiked välja ja kõik olid täpselt õiges suuruses! Eriti tore, et nad keerasid need ilmatu suured paberid rulli ja lõigete maha võtmine sealt pealt on imelihtne! Ei mingeid murdejooni, mida sirgeks triikima või pressima peab.  Peale seeliku õmblemist võtsin ette Uvita pluusi , mis samuti tasuta lõige. Plaanisin ägedat pitsikaunistusega pluusi, kuid suutsin pitsi triikrauaga ära kõrvetada. Ega ma siis sellele ei mõelnud, et kivikesi tuleb kuuma triikrauaga peale panna ja pits sellist kuumust ei kannata :D  Nii ma siis seda lahtist pits

Viimastel kuudel on mu õmblusmasin vaikinud. Kangahunnikud muudkui kuhjuvad ümber masina ja põrandale; laua alune on karpe ja kaste nii täis, et jalgugi ei mahu sinna panema. Mõtteid ja ideid on peas miljoneid, kuid ükski nendest pole tegudeks tehtud, sest ma olen hoopis raamatute ja raamaturiiulite kallal. Nimelt on kaks raamaturiiulit ja hunnik raamatuid tee mu koju leidnud ja ootasid kannatlikult, mil ma need ilusaks teen, kokku panen ja raamatud riiulisse laon. Üks pruuni lakikihiga riiul oli seismisest natuke niiskes majas kergelt hallitama/mustaks tõmmanud ja mu idee oli sellele värskem välimus anda. Nii ma lippasingi riiul kaenlas Bauhofi, kust tulin ära pintsli, valgeks toonitud laki ja suure tegutsemiskirega.  Riiul eelmises elupaigas Küüritud nii harja kui nuustikuga, enam puhtamaks ei läinud. Samal päeval sai riiul kaks kihti lakki peale. Ilus raamaturiiul rändas mu poja tuppa, kus nüüd on sellel kõik riiulid täis lasteraamatuid. Minu kiiksu kohaselt o