Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Kui heal inimesel on sünnipäev ja sa pole teda ammu näinud ja koos aega viitnud, siis ei saa ju lihtsalt sms-i saata. Ja kui sul on veel 2 sõpra, kes sama tunnevad, siis saabki peale hoolikat planeerimist minna pildistama :) Eriti hea on minna juba tuttava fotograafi juurde, kelle tehtud pildid sulle väga meeldivad. Nii me siis ühel pühapäeva õhtupoolikul saime plikadega kokku (ikka plikad - kõik alla 30-ne veel ;)). Mõni oli mures, teine oli põnevil ja üks lihtsalt üks paras mammi :) Tulemuseks olid naerupahvakud, edvistamine, veidi tuult, mõni hüpe ja tantsusammud, hiljem mõnus salat ja kommentaarid järgmiste sünnipäevakinkide osas... Viimaseid ei saa kohe mitte kirja panna, jututeemad võiks sildistada väga musta huumori alla. Mina aga praktilise mõtlemise ja paari tunni õmblemise tulemusel sain pildistatud kohe ka seeliku. Tüüpiline naine ju - mul pole midagi selga panna! Igal juhul on plaanis õmmelda veel 2 seelikut, 2 kleiti ja siis minna šoppama musta kleidiriiet. Väike

Minu käest on mitmeid kordi küsitud, et mis värk selle keskelt alustamisega ikka on. Miks peab alustama keskelt? Äärest oleks ju mugavam... Vastan siis kohe päris mitme põhjendusega :)  Kui sa alustad keskelt, jääb su plaanitav muster ka ilusti keskele! Ja kui näed, et äärde enam mustrikord ei mahu (või mahub poolikuna), siis saad äärmise mustrikorra ka üldse ära jätta ja viia lõngad sirgelt küljeõmbluseni. Kui alustad küljelt ja mustri tegemiseks on vaja 3m lõnga, siis on ikka jube tüütu seda kõike sealt esimeste koeniitide alt läbi vedada. Kui alustad keskelt, siis jääb sulle mõlema poole jaoks ainult 1,5m ja töö läheb palju libedamalt :) Kui sa ei tea täpset vajalikku lõngapikkust, siis küljelt alustades on lihtsam "puusse panna."  Uute mustrite põimimisel jätan ma ühe poole lõngatoki külge ja teist poolt põimin. Juhul kui lõng jääb liiga lühikeseks, saab tokist juurde anda ja hiljem tean teise poole lõnga kohe parajalt pika varuda.  Kui on tihe põiming ja suur

Õmblesin ühel vihmasel novembrikuu päeval sini-must-valge beebiteki. Tekk oli nö tellimustöö, mis rändab koos Sutsukese imeliste lipuvärvides tekkidega Austraaliasse. Aitäh Sutsukesele! :) Kangasteks uus lilledega must, sinine on kasutatud küljekardinad ja valge uus (kuid juba eakas) paksem kangas. Selline taaskasutus-uuskasutusprojekt. Tagumisel poolel siniste toonidega ruuduline kangas. Kõik puuvillased, vahekihiks mahuline vatiin. Õmmeldud päevaga, tepitud ööga :) Ehk siis päeval plokid valmis, õhtul kokku ja öösel teping. Viimane pealt läbipaistva niidiga (või õigemini tamiiliga). Mõõduks 1.08x1.08 m. Uue teki tükid on juba välja lõigatud, kuid hetkel hoopis heegeltööd ja rootsi põiming käsil. Päeva-paari jooksul ka uus osa rootsi põimingu õpetusest laekumas siia :) Pildistatud kinnaste-sokkidega samal päeval rabas. Käisin oma kilekotitäie asjadega ja kõrgete kiilkontsaga saabastega ringi kui üks meesterahvas teretas ja jõudu soovis. Läks vaja :)

Käisin rabas pildistamas. Hunnik asju on valmis saanud, kuid päevad on nii pimedad, et kuidagi ei saa pilte teha. Täna oli just sobiv aeg ja koht, et teha kiire põige loodusesse. Kõike veel näidata ei saa, mõne asja jaoks ei ole sobiv aeg, mõne jaoks pole sobiv koht... Rabasse sobiv muusika. Sokid said kootud vanaema poolt hoitud lõngadest. Oli selline suur valge kera, mis mu lõngakotis teiste lõngade vahel kohe karjus mu peale. Lubasid sokid kududa, koo nüüd minust!!! :)  Nii need sokid alguse said. Poisi magamapaneku ajal on hea kududa. Ainult kehahoiak ja asend tuleb kuidagi paremaks saada - praegu on pidev valu vasakus õlas... Heegeldamisega läheb asi veelgi hullemaks.  Vardad 3mm, 10 silma vardal. Kand 6-8-6, kannakiil kahandatud igal real. Minu varbad pole vist standardi järgi kasvanud. Suur varvas on eriti suur ja pisike kohe eriti pisike. Seega kahandasin jällegi sokid vastavalt oma vasaku ja paremale jalale. Osaliselt kahandatud vanamoodi, viimased

Mina jõudsin rootsi põimingu tehnikani tänu ühele IT-s läbiviidud pakivahetusele. Pidin paki tegema Susale ja blogisid uurides avastasin tema Rootsi vaimustuse. Natuke otsingut ja ahastust ning jõudsin põimingu tehnikani. Vaimustusin hetkega, masendusin ka - päris õiget kangast meie poodides ei leidu. Õigel huck-kangal ei ole ruudud täpselt üksteise all, vaid on rea kaupa nihkes. Sellele kangale on loodud imeilusaid mustreid, kuid selle nihke pärast ei saa neid üks-ühele vahvelkangale üle kanda. Huck-kangas. Eestimaal kõige lihtsamini kättesaadavam sarnane kangas on vahvelkangas. Neid on erineva kvaliteediga, kuid minu jaoks tundub kõige parem olevat 80 cm laiune ja enamasti 6.4€ jooksevmeeter maksev vahvelkangas. Ta on piisavalt tugev, niidid on ühtse jämedusega ning ruudud on ikka kõik ühesuurused. Olen teinud põimingut ka viletsamale kangale - kord oli võimalik ainult ühe jämeda niidi alt läbi põimida, teinekord pidi võtma 4 peenikest korraga. Kaugelt vaadates pole lu

Päeva varjud jäävad maha seistes rabas lauka ees Mõtted selged tunded klaarid töötab erksalt kuues meel Päeva varjud jäävad maha selgeil silmil  vaatan vett Ja ma tunnen kuidas langeb painav-piinav rauast kett. M.Minn

... ehk siis daam hädas - enam mitte! ;) Üks kott, mis hakkab kaunistama tõelist sõjariista. Sõjariist läheb aga kingituseks daamile... Natuke naiselikkust. Nööpe tuleb tõenäoliselt juurde :) Pitsi ja roosat! Paras pakend! :)  /Alustuseks tundus väga paslik olevat lugu "Lady in Black" (Uriah Heep). Kontsertversioon on eriti mõnus :P Oh ja muusikast, mis käsitööd saadab, võiksin kilomeetrite viisi nüüd kirjutada.../

Eile oli üks fantastiline päev. Kui hommikul uksest välja läksin, leidsin jalge eest asfaldilt ühe-eurose. Täna tuleb hea päev, mõtlesin ja pakkisin oma suure koti koos kangaste ja rätikunäidistega autosse. Ja kuidas saakski tulla vilets päev kui ma olin suundumas Pärnusse õpetama Rootsi põimingut - tehnikat, mida ma ise täielikult naudin. Lisaks veel nendele õpilastele, kelle töid ma juba aastaid vaatan suure imetlusega. Teadmine, et nemad on nii kogenud käsitöömeistrid, võttis jalad natuke nõrgaks, kuid ausalt öeldes polnud vajadust - olla osa sellisest mõnusast seltskonnast oli tõeliselt tore :)  Haarasin tee pealt kaasa Lukumetuku ja tema pisipoja ning suur sõnamulin meie mõlema poolt kestis kuni parkisime poe ette. Või õigemini mitte - me mõlemad lobisesime kuni jõudsime uuesti lahkuminekuni :D Veel uurime mustreid Kohale jõudsime mõnusalt vara. Saime asjad lahti pakitud kui kohale jõudis Susa ja seejärel kohe ka Meka . Meka tundsingi kohe tema imelise kampsuni