Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Nagu eelmistest postitustest juba välja paistab, käisin ma üle pika aja reisil. Seekord viis tee mind Abu Dhabisse ja nüüd tahangi kirjutada Araabia Ühendemiraatides kangaste ostmise kogemusest - see oli lihtsalt nii teistmoodi kui Euroopas.  Kohe, kui lennupiletid ja hotell olid broneeritud, hakkasin targa Google abil uurimistööd tegema. Kus asuvad kangapoed, mis hinnad on, mida osta tasub jne. Lisaks mõlkus meeles ka küsimus, kas ma üksinda nendesse minna julgen. Mul on kogemus 2006. aastal Dubais käimisega - ainult selle reisi järgi otsustades poleks ma küll julgenud üksinda ringi uidata. Tookord tundsin end väga ebamugavalt ja teravate pilkude all olevat kogu reisi. Seega otsisin erinevat infot ja otsustasin Eestis, et maksku, mis maksab, kuhugi kangapoodi ma sõidan. Kas üksi või siis peret kaasa vedades. Otsinguga tuli välja, et Abu Dhabis on kaks põhilist kaubanduskeskust, kus kangapoode leida võib. Lisaks mõni üksik sealkandis veel. Üks neist oli Madinat Zayed Shopping

Mõnikord tundub mulle, et ma muud ei teegi, kui õmblen Ottobre 2/2013 ajakirja järgi pikendatud õlaga särke, kuid tegelikult tuleb välja, et viimati õmblesin selliseid 2018 suvel. Osa nendest ei pääsenud isegi blogisse :) Igal juhul kraamisin veebruaris oma lemmiklõike jälle välja ja ühe hooga õmblesin neli sarnast särki neljast erinevast kangast. Õmblusmasinatega särk oli juba blogis näha, teised kolm tulevad nüüd. Esimene särk kolmest on kunagi Minervacrafts lehelt tellitud õhukesest viskoostrikotaažist. Kangas langeb hästi ja on seljas ülimugav. Allääre tegin petukaga - nagu oleks riba juurde õmmeldud, kuid tegelikult voltisin lihtsalt mitu korda ja õmblesin overlokiga läbi. Algne õmblus jäi väga lainetama, kuid korralik aur triikraualt ja lainetamisest polnud jälgegi. Nii tehes ei pea eraldi kangariba lõikama ja rõiva alläär jääb väga hästi venima. Kiirem pealegi! Algne lainetav alläär. Üks kõrbetormi eelne päev, kus pilvelõhkujad hakkasid liiva ja sudu sisse matt

Kui kevade ootus ja suve lootus on juba kogu mõistuse üle võtnud, siis tuleb õmmelda midagi heledat ja ilusat ning mõelda, kui mõnus oleks õmmeldud asja suvel kanda ja kasutada. Nii asusin mina, kevad mõtetes ja soojad villased sokid jalas, õmblema heledat üleõlakotti (crossbody inglise keeles). Kott on täpselt nii suur, et minusugune ülevarustaja ei saaks kogu kodu kaasas tassida, vaid panna sinna hädavajaliku ja siis kerge sammuga mööda maailma ringi uidata :) Hädavajaliku all mõtlen väiksemat veepudelit, rahakotti, telefoni, taskurätikuid ja võtmeid. Palju muud enam sinna ei mahu.  Sall, taskurätikud, telefon ja pisikest pudi-padi veel koti sees :) Koti lõige on pärit Apple Green Cottage 'lt ja seda oli nii lihtne õmmelda! Sophia kott on risti üle keha kantava rihmaga või hoopis lühikese rihmaga, et seda näiteks ümber randme kanda. Kott on volditud kokku, pealt lukuga ja pealmise volditud osa all peidab end lukuga tasku. Sinna on hea panna kiirelt otsitavad asjad - v

Mõnikord saab kõik alguse kangast. Nägin Koo ja Loo Facebooki lehel üht ägedat triibulist kangast, mille ühel poolel olid peenikesed halli ja roosa triibud, teisel poolel aga laiad. Kahepoolne kangas! Puuvillane! Mõistliku hinnaga! Roosa ja hall! See pani peas mõtted liikuma ja koheselt esitasin tellimuse.  Kui kangas Eestisse jõudis, käisin esimest korda Viimsi ja Pirita piiril olevas Koo ja Loo poes. Igati väärt käik oli! Sain oma kanga ja mõne teise ka veel, sest kui ikka kohapeal neid kangaid vaadata ja silitada saab, tuleb veelgi rohkem ideid. Järgmisena juhtus mulle Itch to Stitch Fb grupis ette pilt ühest pusast, mis oli kuskil netikaubanduses üleval ja mis oma lõikelt meenutas väga ITS-i Uvitat. Sel hetkel teadsin, et just Uvita ma sellest kangast valmis õmblengi.  Pusa kahepoolseks tegemiseks õmblesin overlokiga iga õmbluse juurde ka samast kangast riba. Siis pöörasin riba teise serva ümber overloki õmbluse ja kinnitasin pealt lihtsa sirge pistega. Varrukate õmble

Mu poolikute tööde riiulil seisis pea aasta otsa karbitäis roosasid ja lillasid kampsuneid. Sekka ka paar beeži. Need ootasid kardiganiks saamist - oma peas olin juba kõik selgeks mõelnud, kuid millegipärast tegude taha jäi asi. Igal juhul jaanuaris võtsin lõpuks Ottobre 5/2007 ajakirjast kardigani lõike ja asusin vanu kardigane jupitama.  Juba sai käärid sisse löödud! Kõik tükid lõikasin ilusti õiges suunas välja, et kardigan ikka seljas mõnus jääks ja kuskilt kiskuma ei hakkaks. Ainult ühe asja jätsin tegemata - peale tükkide kokku õmblemist oleks võinud korra veel lõike järgi suuruse üle kontrollida. Praeguse kardigani seljaosa on natuke liiga lai. Järgmine kord olen targem! Selg sai niimoodi jupitatud. Kangajupid õmblesin overlokiga kokku, õlgadel kasutasin tugevdust, kaelaääre kantisin soonikust kandiga ja hõlmaäärtesse sai pael, mis ei lase neil välja venida. Vööaasad heegeldasin kahekordsest niidist ja vöö on ühe väga vana kampsuni küljest (leidsin oma paelt