Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Jällegi postitus vaid kangastest. Humanas olid sooduspäevad ning ma ei suutnud kohe kuidagi end tekstiili riiulist eemale hoida. Tegelikult olen sama kangast (kardinaid tegelikult) varem ka ostnud, kuid nüüd oli hind palju parem. Lisaks käisin nädalavahetusel Sõbra tänava sügislaadal ning olin õnneuimas kui leidsin mõnusaid nõukaaegseid kangaid. Müüja ei tahtnud nii palju raha võtta, kui olin valmis nende eest maksma ja seetõttu sai poeg endale jälle mänguautosid ja muffineid osta ;) Kangastest tegin pilti, autodest mitte. Punasega on mitu mõtet. Õnneks kangast on palju :) Sama beež aga odavama hinnaga. Roheliste puhul meeldis mulle see muster üle kõige :) Kaks eset läksid Kristale üllatuseks. Kangastele lisaks sain pitsi ka :) Ma peaks nüüd kangakapi tühjaks tegema ja siis kangad korralikult kokku voltima. Sel juhul ehk mahuvad ära. Kui ikka ei mahu, tuleb tekki õmmelda. Või rõivaid. Või kotte. Või ajapuudusel kasvõi padjapüüre ja voodilinu. Peaasi, et õm

Üks ammune kleit on täiesti näitamata. Parandan selle vea koheselt :) Mustrilist kangast oli seekord lausa kaks juppi. Üks sai ette, teine tahapoole. Kleidi alumine ots on tumesinisest polüester trikotaažist. Minu meelest istus nii ilusti sinna mustrilise lilla juurde. Kroogitud on silikoon- (või elastik-) kummi abil - ma ei teagi, mis selle asjanduse õige nimi on. Läbipaistev veniv kummi moodi materjal, mida muidu ikka õmmeldakse õlaõmbluste tugevdamiseks, aga kuna see on mõnusalt veniv ja pehme, oli sellega nii mõnus kergelt krookida. Ei jäänud kõhu peale okastama kah mitte.  Ülemise osa algne lõige sama, mis nendel pluusidelgi . Vöö sai jupitatud ülejääkidest. Annab selle vajaliku midagi juurde kleidile.  Nüüd on kandmisrõõm! :) Eestvaade Taganvaade Lähivaade :)

Olete te tähele pannud, et mõni samm arengus on hoopis raskem kätte tulema kui teine? Üks samm läheb linnutiivul, ise ei pea pingutama ega vaeva nägema. Teine samm on aga tugeva vastutuule, raju vihma ja jäise ilma tõttu nii raske astuda; justkui kere ja vaim oleks väsinud ja ei suuda uut väljakutset enam taluda. Kui aga suudad sellest end läbi viia, jääb väljakutsest tulev rahulolu tükiks ajaks sinu keresse elama. Ma võin võrrelda oma samme iga tekiga - mõni tekk lõikab ja õmbleb end ise kokku, mul on vaja lihtsalt olemas olla. Tundub, et polekski nagu midagi õppinud, vaid lihtsalt tegutsenud. Järgmine tekk käsib välja astuda sellest mugavustsoonist. Ei saa lihtsalt tegutseda, tuleb mõelda, aru pidada, silmi kissitada ning enda mõtteid jagada nendega, kes mõistavad. Kui hakkad mõtlematult tegutsema, juhtub äpardus - lõikad sõrmel tüki maha. Ärge nüüd ehmatage! Kirjapildis näib asi palju hullem kui tegelikkus.  Verevalamisega maailmapilt jälle avardus - tükk tühja maad haiguta