Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Mõnda aega tagasi otsisin hoolega häid õpetusi teemal kuidas oma lapitekke pildistada. Otsisin häid näidispilte, surfasin mööda Pinteresti ja Google Images lehekülgi ja jõudsin tõdemusele, et osad pildistavad alati oma töid hästi ja siis ülejäänud nii kuidas kunagi. Vaatasin enda tehtud tekkide pilte ja teadsin, et ma kuulun teise kategooriasse. Üldjuhul on teki üle andmisega kiire ja pildistamise jaoks eraldi aega planeeritud ei saa. Hea kui tekkki õigeks ajaks valmis saab :)  Nii ma leidsin ühe toreda nimekirja, missuguseid pilte võiks/peaks alati oma lapitekist tegema: How to take photos of quilts: 10 photos you should take . Ehk eesti keeles: "Kuidas teha lapitekkidest pilte: 10 pilti, mida peaksid tegema." Võtsin sellest artiklist eeskuju ja proovin selgitada/tõlkida ning muidugi lisan ka oma arvamuse. Miks üldse oma tekke pildistada? Kui plaanid lapitekid ära kinkida, müüa või annetada, siis pärast ei ole sul võimalik enam neid vaadata ega pildistada. Tekke kas...

Esiteks pükstest. Õmblesin kummalegi poisile paari - ühele tudupüksid (suuremad), teisele dressipüksid. Täpselt nii nagu vajadus oli. Viimased Lego kanga tükid said sinna peale ära paigutatud ja mingid kitsad ribad läksid ainult prügikasti. Teised kangad tulid ka jääkide kastist, saigi viimast natuke tühjemaks. Peaks niimoodi mõned särgid ka tegema, saaks ruumi juurde. Lõiked Ottobrest omaloominguga - taskuid tegelikult pole. Ega siis magamise ajaks midagi tasku pisteta! Isetu ja kaudselt isekas õmblemine :) Tegelikult aga tahtsin kirjutada oma overloki kasutusvõimalustest - ma nagu teadsin ja nagu ei teadnud ka, et pea iga overlokiga saab flatlock ehk vist lameõmblust teha. Igal juhul üks õhtu istusin Youtube lehe taha, leidsin sobiva video (link) ja seejärel hakkasin oma overlokiga katsetama.  Flatlock ühelt ja teiselt poolt. Flatlock ehk lameõmblus on ilma noata (nuga tuleb alla keerata) kolme niidiga tehtav õmblus overlokil, mis väga hästi venib. Ühel pool...

Ma olen enda riietuses alati teatud värve eelistanud. Nii palju, kui valida võimalik oli. Alguses punased, roosad toonid, väheke ka siniseid. Must, hall ja valge nagunii. Korra käis miski khakirohelise laine ka, õnneks see läks üle. Pruuni värvi riideid on mõni üksik sattunud. Tugevaid ja erksaid toone olen alati natuke peljanud - nende välja kandmiseks on vaja rohkelt enesekindlust. Ma eelistasin pigem silmatorkamatu olla. Mäletan, et ostsin kord Hollandist ühe vanaroosa kampsuni ja hoolimata sellest, et see läks pea kohe lötsakaks, kandsin kampsunit pea igal võimalusel. Mu ema ütles tihti, et see kampsun on täpselt õiget värvi minu jaoks. Vanaroosa muutis mu jume tervemaks, "peitis" pigmendi ebaühtlused ja ausalt öeldes tundsin ma selles kampsunis end alati paremini.  Endale rõivaid õmblema hakates ostsin palju uueväärilisi aga liiga suuri rõivaid teiseringi poodidest. Varusin hunnikus punaseid pluuse, ka punast kangast sai valitud kokku ostetud. Tegin need ümber e...

Vajalikud materjalid: * üks Humanast pärit lohvakas XXL suuruses nahkhiirelõikeline õhukesest viskoosi ja polüestrisegusest trikotaažkangast beeži värvi pluus * jupp augumustrilist puuvillast trikotaažkangast Abakhanist (mis seisis kapis juba vähemalt kaks aastat) * juba eelnevalt läbi õmmeldud lõige Ottobrest Töövahendid: * äärestusmasin * töötav õmblusmasin * trikotaažile mõeldud nõelad * käärid Esiteks tuleb kogu materjal põrandale maha visata koos lõigetega ja pead murda täpse materjali kasutamise osas. Pea murdmise lihtsustamiseks võib pluusi eelnevalt õmblustest lahti lõigata, varrukaotsad ja alumine äär küljest lõigata.  Järgmisena tuleks välja lõigata kõige suurem kangatükk ehk seljaosa. Seejärel vaadata kui palju annab välja lõigata pluusist esiosa jaoks ja ülejäänud lisada augulisest kangajupist. Varrukad tuleks välja lõigata puuvillasest kangajupist ja varrukaotsteks saab kasutada pluusi soonikus varrukaotsi ning hõlmaäärteks tagasipööratuna pluusi alu...

Minu eelmine postitus oli väga kurvas noodis. Tänane postitus tuleb rõõmsas toonis, sest päike paistab, hing on saanud kosutust teie headest sõnadest nii kommentaarides kui otse suhtlemisel ja lisaks on põhjust ühte suuremat tööd näidata. Kes juba märtsikuu Maretit on uurinud, teab, et ühest tekist tuleb juttu. Nimelt mõnda aega tagasi sooviti õpetusi mu teksatekile ja Paistu tekile. Teksatekiga sai lugu lihtne - pesin oma teki uuesti läbi (uues masinas ei tekkinud õnneks ka mingeid probleeme), kirjutasin õpetuse ja saatsin pildistamisele. Paistu teki puhul aga oleks õpetus tulnud liiga erinev sellest, kuidas ma kunagi teki valmis õmblesin. See oli mul selline erinevate tehnikate kobamine ja kombineerimine. Pakkusin välja, et teen uue sarnase teki. Plussiks oli palju lihtsam õmblemine ja seetõttu ka lihtne õpetus. Uurisin jälle Eesti Tikandi raamatuid ja leidsin meelepärase mustrijupi Muhu rinnaesise kirja seest (Eesti Tikand 2, lk 127). Joonistasin mustri ümber enda kavandi...

Teen enda blogis veidi korrastustööd ja tõstan siia postitusse kokku info, mis muidu oli eraldi lehel Rootsi põimingu nime all. Rootsi põimingute lehele kogun nüüdsest kõik oma põimitud tööd. *** Üks katsetus erinevate puuvillaste niitide/lõngadega.   Kõige ülemine on tavaline pärliniit Red Heart Cotton (nr 8 ma eeldan). Minu meelest kaob see vahvelriide ruudukeste sisse ära. Ei anna kuidagi ruumilisust juurde ja kui värv väga tume ei ole, siis kohati pole aru saadagi, et midagi lisaks põimitud. Teine on Anchor Freccia heegelniit (millel ilutses ka suur 8 peal, kuid kindlasti on jämedam kui Red Heart). 50 gr = 195 m. Minu jaoks tundub jällegi liiga peenike - ruumilisust ei lisa. Kolmandana on kasutatud Hanna Cable heegelniiti (50 gr = 175m). Kuna see on rohkem paela moodi lõng, siis tekitab täitsa mõnusa pinna, on tugevam ja hoiab paremini. Neljandaks on Almina lõng. 50gr = 169m. Täiesti võrreldav eelmisega, ainult natuke pehmem. Tihedates mustrites kasut...

Isetegija advendikalendris avanes täna minu teine õpetus. Savist, vildist, pitsist ja paelast tehtud jõuluehted ripuvad sel aastal mu kamina kohal ja loovad tuppa mõnusa jõulutunde. Eile tõime kuuse ka lisaks ja jõulud võivadki tulla! Mõned näited :) Olen blogides näinud väga palju ilusaid savist kuuseehteid ja tahtsin taolisi omalegi teha. Minu oskused/kogemused saviga on aga nullilähedased ja täiesti teadmatult rullisin savi liiga õhukeseks. Pitsimustrit ei osanud ka mõlemale poole saada (kas üldse saabki?). Igal juhul jäid mulle sellised plönnkettad, millele ei taibanud õigel hetkel isegi auku sisse teha... Mis siis nendega edasi? Omaette nad nii väga ilusad polnud, aga pitsiribaga neid ette kujutades läks pilt üha meeldivamaks. Kuhugi aga on vaja pitsiriba kinnitada. Käsitöövilt on alati suurepärane lahendus. Siia ketaste vahele sobib pigem õhuke vilt, mille äärtesse krookida pits ja paelgi õigesse kohta. Seejärel savikettad pulgaliimiga külge liimida ja kaunistused ...

Teate - näpud on kanged. Kui suust veel jooksevad sõnad välja, siis näppudest üldse ei taha tulla. Eks kuu aega blogi kirjutamise pausi teeb oma töö... Oh see november-november. Kõige masendavam ja süngem kuu aastas. Mul on ausalt öeldes hea meel, et see selleks aastaks läbi sai. Pime, märg, külm ja kurb aeg aastas. Endasse vaatamise aeg. Eks siis endasse vaatamise, kooli, haiguste ja nukra meeleolu kõrvalt enam siia ei jõudnud.  Nüüd aga on juba alanud särav jõulukuu ja ehk tulevad minul nüüd ka sõnad lihtsamini näppudest välja teile lugemiseks :) Koolitöid on vähem ja jaanuari sess on ju alles uuel aastal :P Mõned eksamid veel jäänud, paar suuremat tööd tuleb arvutisse trükkida ja õppejõududele saata, kuid need on pisiasjad. Kogu selle jutu mõte on, et ma olen tagasi! Kuuldes just täna ühe toreda inimese hääles kerget pettumusnooti (et blogis ikka seesama vana kamps) tuleb peopesad soojaks nühkida ja näidata pilte, rääkida ja rääkida: Mõnusalt roheline põiming sa...