Kunagi ammu oli mul valge puuvillane kampsun. Mulle täitsa meeldis seda kanda kuni üks hetk ma avastasin, et kampsun on täiesti laiusesse veninud. Selleks hekteks nägi see välja pigem nagu langevari mitte kampsun. Seega jäi see seisma kappi. Siis tõsteti ta konkusse - sinna, kus kõik vanad ja selga mitte sobivad/mahtuvad riided lähevad... Paar nädalat tagasi avastasin konkust teksaseid välja otsides, et kamps on ikka alles ja endiselt hästi säilinud - polnud kollaseks läinud ega koid teda purenud. Kampsunit heas olukorras nähes teadsin kohe, et temast saab kott. Suvine õlakott nimelt. Tõin ta vanemate kodust enda juurde, pesin ära ja panin kappi. Ja seisma ta jäi jälle. Kuni eile õhtul avastasin, et TK Käekott hakkab kohe-kohe läbi saama ja minul pole mitte midagi ette näidatud. Läksin kapi kallale ja mõtteid oli peas juba miljoneid - pisike heegeldatud kott, pisike kangast kott ilma sangata jne. Siis nägin kampsunit ja teadsin kohe, mida teha. Algselt tahtsin voodriks valida