Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

... juhtuvad teinekord just siis, kui sa ei istu pidevalt arvutis ja ei oota :) Vähemalt minul juhtus just nii. Ja selle hea ootamatuse tõttu käisin täna spetsiaalselt pildistamas. Hoolimata sellest, et kõik, mida pildistada tahtsin, veel valmiski polnud :) Mina :) Eilne lumi juhtus ka nii alla tulema, et üldse ei oodanud. Ega lootnudki - tundus, et hall ja pime sügis on lõputu kurbuseväli. Eile ja täna aga on hoopis teist masti tujud ja teod. Kelk sai keldrist välja, lambanahk alla ja mõnusad paksud käpikud kätte (minule ikka need, mis Martaberta kudus - aitäh!!! ja pojale need, mis Anelly õmbles - aitäh! :)). Mõnu oli kohe laialt! Ma elan lihtsalt nii super-luks-mõnusas kohas... Kelgumäele on meil jalutades 10 minuti tee, pisikesed Nõmme tänavad ja metsavahe... Kelgumäe kõrval on pisike järv, mis täna hommikul oma auruga lummas. Metsa vahelt mäe juurde jõudes võttis vaatepilt hingetuks.  Auraga auru järvesilmalt Haarasin toast enda lõngakoti (viskasin enne kiirel

Niisama lihtsalt. Lihtsad sokid. Triibulised. Sobilikud ainult minu jalale. Kootud korraga - kõigepealt mõlemal soonik ja kannalakk, siis kand, siis ülejäänud. Iga tähtsama koha peal tuli teine järgi :) Pildile kogutud talvine soojuskraam :) Vardad 3mm, silmi vardal soonikuosas 10. Hiljem I ja IV vardal 11. Tegelikult oleks võinud ka uuesti 10 peale kahandada. Lõngadeks vanaema poolt harutatud tõenäoliselt ja loodetavasti villased lõngajupid. Ühe soki sisse sai pisikesi kerasid 6, teise ainult 2. Sinist jäi veel sokipaari jagu üle... Kannalaka kudumisel sain selgeks silmuselise ääre (või kuidas seda nüüd kutsutigi...). Ilus jäi :)  Leia pildilt 6 erinevat lõnga :) Varbaotsa kahandused vastavalt parema ja vasaku jala varvastele :) Tumedam triibik on paremajalasokk ja heledam vasakujalasokk. Nii peab olema.  Tohuvabohu... miskit läks sassi :D Nüüd on mõnus kirjutada - varbad on laua all sokkide sees soojas :P  /Läks pojale kindaid ja mütsi kuduma.

Minevik vanaema harutatud lõngad mälestused vanaemast kudumas lõhnad maalt ... Olevik kudumisprotsess minu esimeste vahtrarooside sügisene lõhn  nostalgiline meeleolu mu sees ... Tulevik taaskasutatud lõngade uus elu mu sokkide näol mälestused igapäevaelus mäletamisrõõm ...

Kudumine on kuidagi nii hooletusse jäänud. Õmblemine köidab mind rohkem ja esemed saavad kiirelt valmis. Masin on ju mootoriga - vajutad ja muudkui õmbleb. Oleks vardad ka vaid mootoriga! :) Minu kudumiskiirus on vist ikka väga niru, poolikud tööd muukui tekivad, sest enne eset saab lõpu mu motivatsioon... Eriti halb lugu on pahempidise poolega. Vaatasin enda poolikud kudumid üle - kõikide puhul peaks järgmisena tulema pahepidised silmad :D Õnneks on tugev tahtejõud. Üks hommik kudusin 3 tundi järjest! :) Iga kord pahepidise rea ees oli küll pissihäda, küll janu, küll kondid kanged... Aga valmis ma asjad sain!  Esiteks siis pojale sallkrae. See küll kukkus kuidagi niru välja, kuid sooja ehk ikka annab. Lõngaks sai Himalaya, ostetud Rocca Al Mare Liannist. Vardad vist 3 või 4  :D Sallkrae kudumisel järgisin Sokikese õpetust . Kastanimunadest sai loomi ka tehtud :) Kuna sallkrae oli nagu oli, otsustasin kududa ühe mõnusa kolmnurksalli, et kurk ikka sooja saaks. Otsisi

Poja lasteaiahommikutel saan ma rahus kodus tegutseda. Lubasin endale, et enne uusi töid tegema ei hakka, kui poolikud lõpetatud. Õmblustööd vähenevad hoogsalt, kuid mootoriga vardaid ega heegelnõela pole ma veel üles leidnud ja seega seisavad need tööd ikka veel lõpetamata.  Nimekirjas olnud fliisist kuubiku sain eile hommikul samuti lõpetatud. Alustasin selle tegemist ülikooli ajal (oli miskise loengu jaoks tarvis aga esitasin teise töö) aastaid tagasi. Nüüd oma pojal sellega hea mängida ja loendamist õppida :) Sisu jaoks õmblesin riidest koti ja täitsin selle ühest padjateost ülejäänud materjaliga. Nurkadesse lisasin mahulist vatiini. Selline lihtsake see sai. Lapse lõunaune ajal õmblesin kaua seisnud lapitehnikas kotile voodri ja sangad. Algselt oli vist plaanis õmmelda üks toekam poekott, kuid mis mul küll arus oli kui puuvillase vatiini peale teppisin.... Eks seepärast kott seisma jäigi - poekotiks liiga raske ja muud otstarvet ei suutnud välja mõelda. Nüüd

Täna on kohe selline tuju, et tuleb Youtube'i link siia panna :) Nimelt olen täielikult poolikute tööde lõpetamise lainel. Taustaks aga mängib Mark Knopfler... Selle loo inspiratsioon tuli Looney Tunes'i multikast Road Runneri ja Coyote tegelaskujude järgi. Aga minule seostub see hoopis aja ja minu tööde lõpetamise võidujooksuga - kumb siis osutub Road Runneriks ja kumb Coyote'ks  (ehk kumb aeglasemaks ja kumb kiiremaks :)). Viimastel päevadel olen mina ees. Eile sain valmis poolikute tööde koti, täna aga padjapüürid, mis ootasid juba jupp aega oma lahtiharutamist ja uuesti kokku õmblemist. Mulle nimelt ei meeldinud sugugi, et poest ostetud kirjade järgi 50x60 suuruses padjapüürid tegelikult 30 sentimeetrit laiemad (neil oli see volditud äär, mis ilupatjade puhul on kena, kuid magamise jaoks küll hea ei ole). Lisaks mu padjad lihtsalt kadusid sinna sisse ära :) Nii ma siis harutasin kõik lahti ja õmblesin normaalsed padjapüürid endale. Lisaks sain jääkide kasti il

Sain täna kaks kärbest ühe hoobiga ;) Nimelt seisis mul juba suvest saadik üks ruutudest lapike, millest plaanisin õmmelda endale samalaadse koti nagu Ennikesele tegin. Koti tegemine aga sel hetkel ei edenenud ja nii ma tõstsingi seda lapitööd muudkui ühest kohast teise. Nüüd võtsin kätte ja õmblesin sellest endale hoopis poolikute tööde koti. Sedasi saingi kahest nimekirjast korraga ühe asja maha tõmmata - poolikute asjade hulgas enda roosa koti õmblemise ja soovinimekirjast poolikute tööde koti :) Oh annaks vaid kõik asjad nii lihtsalt ära teha! Puidust mummud paelte otsa Pitsijupp äärde Kahelt poolt nööritav :) Mis on koti sees? Eks ikka poolikud tööd... Järgmine suvi on ju alles kaugel ja mis ma ikka praegu suveks kotti õmblen :) Nagunii selleks ajaks tahtmised ammu muutunud!  Poolikute tööd nimekirjas on aga veel 23 asja, mis tuleb sel aastal ära lõpetada. Seega nüüd jälle õmblusmasina manu!