Skip to main content

Posts

Showing posts from 2014

Täpiline-triibuline poekott, suvine õlatasku ja Helsingi reis

Mõnda aega tagasi kirjutasin enda FB lehel nii: Eurokangas Helsingi kesklinnas. Vaatan kangaid ja leian ühe, mis väga meeldib. Hind u 39€/m. Vaatan edasi ja leian teise, mida kohe ostaks: 69€/m. Järgmisena leian kaks villast kangast mantli/jaki jaoks: 120€/m ja 260€/m. Siltidelt näen, et Valentino ja Chaneli special edition kangad. Oh, kus on küll mu lotovõidu miljonid?  Toona tulin poest välja kolme tunduvalt odavama kangajupiga. Kokku 1.5 m kangast. Mulle nii meeldis, et leidsin ühe mustrilise ja kaks erinevat tooni ühevärvilist sarnase venivuse ja raskusega kangast. Saan need kolm omavahel kokku kombineerida ja lisada ühe juba olemasoleva kanga. Plaanis õmmelda mõnusalt lapiline kleit (eriti kui leian veel ühe mõnusa mustri juurde). Rahalist lotovõitu pole ilmselgelt saanud :D Kangaste sobitamisega aga edasi. Üheks loovtekstiili tööks oli vajalik teha kaunistuskrookeid. Kaunistuskroogete jaoks tuleks kangale kanda täpid, mida õiges järjekorras kokku

Musta ja roosaga poekott

Ma viimasel ajal muud ei teegi kui vingun ja virisen. Ilmselgelt on see märk vähesest õmblemisest. Tegelikult peaks õmblusaega isegi olema, aga olen koolitöödega järje pealt maas, unelen arvutis ja tegelen saja muu asjaga (millega tegelikult hetkel üldse ei peaks tegelema). Organiseeritust ja süsteemi on vähe.  Seetõttu ei hakka praegu üldse pikalt ja laialt kirjutama vaid näitan ette ühe loovtekstiili töö, millest hetkel on olemas normaalsed pildid. Teised tööd alles ootavad valgemat hetke (mis loodetavasti saabub homme hommikul).  Kuidas teie oma töid praeguses pimeduses pildistatud saate? Mustast linasest roosa voodriga ja kaunistatud taskuga kott. Selline natuke pisemat sorti. Tüllitöö märksõnadeks olid valgus, tuli, elutuli. Ma pole suurem asi kunstnik ja seega õmblesin taskule roosa lõkke. Õige nurga alt vaadates võib hea kujutlusvõime korral näha tuleleeke üles poole sähvatamas :) Valgust päevadesse!  /sest päikest ilmselt enne kevadet ei näe.

Sügisvärvides äärestusmasina kate

Ma võin ju koolitööde pärast kilomeetrite viisi viriseda, kuid kui õppejõud jätab tulemuse osas vabad käed, on mul tuju kõrgel. Alati võib teha tööproovid ja need ilusti ära vormistada (kudumises just nii tegingi, sest ma pole suurem asi kuduja), kuid õmblemises! Eriti kui aineks on Loovtekstiilid... Loovtekstiile kohe mitte kuidagi ei taha paberite külge kinnitada. Loovtekstiilidele tuleb loovalt läheneda. Loovalt ja praktiliselt mõeldes sai minu maalitud niidigraafika tööst hoopiski äärestusmasina katte tasku.  Need on kased. Ütlen nii igaks juhuks :) Kui kangale maalimisega alustasin, oli õues veel nii ilus - oli rohelist, oranži, kollast, kuldset. Oli päikesevalgust, et seda kõike täies ilus näha. Seetõttu sai maalitud paar kaske, hunnik kõrsi ja rohututte. Mina ja maalimine väga hästi kokku ei käi. Kodus töötlesin maalitud pildi niidiga üle. Nii sai valmis tasku, millele tuli praktiline ese külge õmmelda. Esiteks plaanisin lihtsat poekotti, kuid ühe olen juba selle loen

Pajalappidest ja siiditrükist

Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Valminud kiirelt enne külla sõitmist, sest 5€ täiesti tavalise pajalapi eest maksta tundus liig. Ju ma siis olen kooner, aga eelistasin säästa 10€ ja tegeleda õmblusteraapiaga. Tunduvalt odavam on õmmelda kui psühholoogi juures käia rääkimas, et miks ma olen närviline, pahur ja tüdinud koolitöödest. Elu peab ju tasakaalus olema - teed tööd, omandad tarkusi ja lõbutsed. Minu arusaam kvaliteetaja veetmisest on kas õmblusmasina taga või oma perega koos olles. Viimast kahte on viimasel ajal kahjuks vähe olnud ja seetõttu ka pahurus.  Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Vahel villane vatiin, mis ei tohiks nii kuumaks minna kui õhuke polüester. Termovatiinile pole veel jahti pidanud ja seega kasutasin kodus olemasolevaid variante. Puuvillased kangadki pärit oma kangakapist. Musta-punasekirju kangas on muideks kunagi Humanast leitud. Siiani imetlen ja mõtlen oma vedamise üle.  Teine viis pingeid maandada on õppida midagi sellist, mis huvitab.

Inkrustatsioonitehnikaga kaunistet pluus

Mul oli sügissemestri esimesel poolel üks tore aine. Täiesti vabatahtlikult panin end sinna kirja ja mitte kordagi ei kahetse. Arvestus on küll alles tulemas ja peale seda saan loovtekstiili aine käigus tehtud töödest pikemalt kirjutada, kuid praegu tahan näidata üht pluusi. Üheks kohustuslikuks kursuse tööks oli teha ettekanne ja praktiline ese ühes aplikatsiooni õmblemise tehnikas. Valikus oli näiteks Hawaii tehnika, Mola tehnika, kileaplikatsioon, liimaplikatsioon, Pärsia aplikatsioon, mahuline aplikatsioon ja minu valituks osutunud inkrustatsioonitehnika. Pika ja raske sõna taga on tegelikult suhteliselt lihtne tehnika. Alguses oli tavaline pluus, millele ma peale joonistasin ja sisemisele poolele teise kanga kinnitasin Inglise keeles reverse aplique (otsetõlkes tagurpidi aplikatsioon) tähendab seda, et pealiskangale pannakse alla teine kangas, õmmeldakse kihid endale meelepäraselt kokku ja lõigatakse pealiskangasse augud sisse. Minu praktiliseks esemeks sai Selveris

Nööbilill ja kokkutulek Vastseliinas

Kui ikka tükk aega ei kirjuta blogijutte, on hiljem sõrmedel raske jälle alustada. Eelmine postitus oli puine ja tänase jaoks võtan juba teist päeva hoogu. Pühapäeval oli mul väga väsinud olek: kõrvad tuikasid ja valutasid nagu oleks ma nendega terve laupäeva poekotte koju tassinud ja iga küsimuse peale andis mu suu vaid lühivastuseid. Eks see muidu vähene suhtlemine oli väga suureks kontrastiks laupäevase jutustamismaratoni peale. Maraton see tõepoolest oli! Kell 7.25 varahommikul istusin oma autosse ja suundusin koos kahe (ja lõpus meie rõõmuks juba kolme) kaaslasega Lõuna-Eestisse Vastseliinasse. Päeva läbisõit tuli pea 600 km. Tartus Lõunakeskuse Bauhofis ja Statoilis sai vajalikud peatused teha. Esimesest ostsime näiteks käärid, kööginuustikud ja pisikese lillepoti koos alusega.  Idee siit :) Traadist ja nööpidest lill(puu) sai kokku keerutatud kodus, kuid sobivat alust ei leidnud. Muidugi jäi asi täiesti viimasele minutile. Tänu Lembe väga osavatele näppudele sa

Pisike kingitus

Ma pole kaua aega endast märku andnud. Viimane postitus oli rohkem kui kuu aega tagasi. Ilmselgelt annab see olukord märku mu tihedast koolitööst. Tegelikult ikka uimerdan aeg-ajalt mööda internetiavarusi, kohtun inimestega ja jõudsin ühele Rahvaülikooli koolitusele end kirja panna. Sellest aga siis, kui koolitus läbi (hetkel ei tuleks tõenäoliselt adekvaatset hinnangut).  Üks hetk aga istusin õmblusmasina taha ja õmblesin. Mitte koolitööd. Juhtus nii, et lapse lasteaiaõpetaja leidis endale töökoha kodu ligidal lasteaias. Meile too õpetaja kohe hirmväga meeldis ja seetõttu tahtsin talle väikese kingi teha.  Loodan, et poekotti on ikka vaja ja et helkur ta nüüd pimedal ajal ikka nähtavaks teeks.  Voodriga poekoti annab kokku voltida Kokkuvolditud poekott ja helkur Ilusaid hetki!

Kangahullu kangaleiud: jälle Humana ja üks laat

Jällegi postitus vaid kangastest. Humanas olid sooduspäevad ning ma ei suutnud kohe kuidagi end tekstiili riiulist eemale hoida. Tegelikult olen sama kangast (kardinaid tegelikult) varem ka ostnud, kuid nüüd oli hind palju parem. Lisaks käisin nädalavahetusel Sõbra tänava sügislaadal ning olin õnneuimas kui leidsin mõnusaid nõukaaegseid kangaid. Müüja ei tahtnud nii palju raha võtta, kui olin valmis nende eest maksma ja seetõttu sai poeg endale jälle mänguautosid ja muffineid osta ;) Kangastest tegin pilti, autodest mitte. Punasega on mitu mõtet. Õnneks kangast on palju :) Sama beež aga odavama hinnaga. Roheliste puhul meeldis mulle see muster üle kõige :) Kaks eset läksid Kristale üllatuseks. Kangastele lisaks sain pitsi ka :) Ma peaks nüüd kangakapi tühjaks tegema ja siis kangad korralikult kokku voltima. Sel juhul ehk mahuvad ära. Kui ikka ei mahu, tuleb tekki õmmelda. Või rõivaid. Või kotte. Või ajapuudusel kasvõi padjapüüre ja voodilinu. Peaasi, et õm

Tumesinine kleit mustrilise lillaga

Üks ammune kleit on täiesti näitamata. Parandan selle vea koheselt :) Mustrilist kangast oli seekord lausa kaks juppi. Üks sai ette, teine tahapoole. Kleidi alumine ots on tumesinisest polüester trikotaažist. Minu meelest istus nii ilusti sinna mustrilise lilla juurde. Kroogitud on silikoon- (või elastik-) kummi abil - ma ei teagi, mis selle asjanduse õige nimi on. Läbipaistev veniv kummi moodi materjal, mida muidu ikka õmmeldakse õlaõmbluste tugevdamiseks, aga kuna see on mõnusalt veniv ja pehme, oli sellega nii mõnus kergelt krookida. Ei jäänud kõhu peale okastama kah mitte.  Ülemise osa algne lõige sama, mis nendel pluusidelgi . Vöö sai jupitatud ülejääkidest. Annab selle vajaliku midagi juurde kleidile.  Nüüd on kandmisrõõm! :) Eestvaade Taganvaade Lähivaade :)

Sinisekirju unistuse lapitekk

Olete te tähele pannud, et mõni samm arengus on hoopis raskem kätte tulema kui teine? Üks samm läheb linnutiivul, ise ei pea pingutama ega vaeva nägema. Teine samm on aga tugeva vastutuule, raju vihma ja jäise ilma tõttu nii raske astuda; justkui kere ja vaim oleks väsinud ja ei suuda uut väljakutset enam taluda. Kui aga suudad sellest end läbi viia, jääb väljakutsest tulev rahulolu tükiks ajaks sinu keresse elama. Ma võin võrrelda oma samme iga tekiga - mõni tekk lõikab ja õmbleb end ise kokku, mul on vaja lihtsalt olemas olla. Tundub, et polekski nagu midagi õppinud, vaid lihtsalt tegutsenud. Järgmine tekk käsib välja astuda sellest mugavustsoonist. Ei saa lihtsalt tegutseda, tuleb mõelda, aru pidada, silmi kissitada ning enda mõtteid jagada nendega, kes mõistavad. Kui hakkad mõtlematult tegutsema, juhtub äpardus - lõikad sõrmel tüki maha. Ärge nüüd ehmatage! Kirjapildis näib asi palju hullem kui tegelikkus.  Verevalamisega maailmapilt jälle avardus - tükk tühja maad haiguta

Kangahullu kangaleiud: Humana ja Telliskivi

Humanas algas eelmine nädal soodusnädal. Sellel päeval, kui mina sinna juhtusin, oli -30% päev. Leidsin kohe mitu meeldivat kangast, millest mõned panin kõrvale Õmblusmamsli jaoks. Minu riiulitele jõudsid aga sellised:  Humanast kangad -30% pildil kirjutatud hinnast :) Täna sattusin aga Telliskivi kirbuturule (või siis festivalile, tänane oli kuidagi väga suur üritus). Olin lapsele lubanud, et läheme rongiga sõitma ja hea oli sõit ühendada väikese turutuuriga. Muidugi vedas kõige rohkem poisil - koju tulles oli ta kolme auto ja ühe dinosauruse võrra rikkam. Kohe kui autod käes, oli vaja kiirelt koju tagasi saada, kuid ma tahtsin ju endale ka midagi leida. Õnneks autode nimel oli noormees nõus koostööd tegema ja nii ma leidsin ühelt müüjalt kaks imeilusat kangast (üks tükk suurem ja teine väiksem, kokku 4€) ja teiselt müüjalt neli Coatsi tumesinist niidirulli (90 senti tükk). Oh ma oleks nii väga tahtnud veel niite osta! Kvaliteetsed Coatsi niidid maksavad poes nii palju ja e

Luhtunud unistuse sõsarake

Minu meelest on nii armas kui tellijale hakkab mõni mu lapitekkidest väga meeldima. Eriti armas, kui otsustatakse tänu sellele minult lapitekki tellida. Nii juhtus ka Luhtunud unistuse sõsaraga. Tegelikult võiks selle luhtumise nüüd küll ära unustada - tekk on nii armas ja pehme, värvidena on tagasihoidlikud pastelsed toonid oma kauniduses ja tekile tikitud pael seob kõik omavahel kokku.  Seekord pael tikitud (või siis tepitud) ahelpistega läbi teki pealsele - ka tagumisel poolel on lillede jooned näha. Aega võttis, kuid asja sai! Ehk beebi sõrmed ei mahu kuskile paela alla kinni jääma.  Meeter korda meeter õrnust Beež kangas toorpuuvillane, roosa on linase-puuvillase segu. Täpselt needsamad, mis suures tekiski. Minu nimesilt läks seekord tagumisele küljele. Teki omaniku nime tikkisin aga ahelpistega ülesse serva, lisaks juurde väike lilleke. Lilled leidsid koha ka tagumisel poolel. Läbi tepitud või tikitud (kuidas kellegi öelda meeldib) pael Kollaaž detailid

Ruuduline käekott

Ma ei teagi, kuidas alustada. Algus on nagu liiga kaugel (seal eelmine aasta valminud mereteemalise koti juures), vahepealne osa tühi (no polnud aega ja õiget mõtet ja ideed) ja lõpp on pea kaks nädalat kantud kott ning isu uue ja parema järele. Ehk järgmine aasta valmib uus :) Esikülg Mõnusad trukid :) Koti lõige on sarnane merelainete kotile, ainult põhjaks olev vahetükk on peenem ja külgede pealt kitsenev. Koti esiküljel ja tagaküljel on taskud - tagapool üks suur ühe trukiga kinnitatav ja esiküljel kolm trukkidega kinnitatavat taskut. Päris kinni trukid taskuid ei hoia aga vähemalt kohe välja ka asjad ei kuku. Lisaks annavad trukkide hallid pealsed koti välimusele nagu midagi juurde. Tagapool oleva tasku äärde on kinnitatud kangast õmmeldud paela külge võtmete jaoks karabiinhaak. Just välistasku ja õige nurk on välja arvestatud selle jaoks, et võtmeid võimalikult lihtsalt kätte saada. Ukse avamiseks tõmban lihtsalt paela koos võtmetega koti seest välja ja ei pea võt