Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Mõnda aega tagasi kirjutasin enda FB lehel nii: Eurokangas Helsingi kesklinnas. Vaatan kangaid ja leian ühe, mis väga meeldib. Hind u 39€/m. Vaatan edasi ja leian teise, mida kohe ostaks: 69€/m. Järgmisena leian kaks villast kangast mantli/jaki jaoks: 120€/m ja 260€/m. Siltidelt näen, et Valentino ja Chaneli special edition kangad. Oh, kus on küll mu lotovõidu miljonid?  Toona tulin poest välja kolme tunduvalt odavama kangajupiga. Kokku 1.5 m kangast. Mulle nii meeldis, et leidsin ühe mustrilise ja kaks erinevat tooni ühevärvilist sarnase venivuse ja raskusega kangast. Saan need kolm omavahel kokku kombineerida ja lisada ühe juba olemasoleva kanga. Plaanis õmmelda mõnusalt lapiline kleit (eriti kui leian veel ühe mõnusa mustri juurde). Rahalist lotovõitu pole ilmselgelt saanud :D Kangaste sobitamisega aga edasi. Üheks loovtekstiili tööks oli vajalik teha kaunistuskrookeid. Kaunistuskroogete jaoks tuleks kangale kanda täpid, mida õiges järjekorras kokku

Ma viimasel ajal muud ei teegi kui vingun ja virisen. Ilmselgelt on see märk vähesest õmblemisest. Tegelikult peaks õmblusaega isegi olema, aga olen koolitöödega järje pealt maas, unelen arvutis ja tegelen saja muu asjaga (millega tegelikult hetkel üldse ei peaks tegelema). Organiseeritust ja süsteemi on vähe.  Seetõttu ei hakka praegu üldse pikalt ja laialt kirjutama vaid näitan ette ühe loovtekstiili töö, millest hetkel on olemas normaalsed pildid. Teised tööd alles ootavad valgemat hetke (mis loodetavasti saabub homme hommikul).  Kuidas teie oma töid praeguses pimeduses pildistatud saate? Mustast linasest roosa voodriga ja kaunistatud taskuga kott. Selline natuke pisemat sorti. Tüllitöö märksõnadeks olid valgus, tuli, elutuli. Ma pole suurem asi kunstnik ja seega õmblesin taskule roosa lõkke. Õige nurga alt vaadates võib hea kujutlusvõime korral näha tuleleeke üles poole sähvatamas :) Valgust päevadesse!  /sest päikest ilmselt enne kevadet ei näe.

Ma võin ju koolitööde pärast kilomeetrite viisi viriseda, kuid kui õppejõud jätab tulemuse osas vabad käed, on mul tuju kõrgel. Alati võib teha tööproovid ja need ilusti ära vormistada (kudumises just nii tegingi, sest ma pole suurem asi kuduja), kuid õmblemises! Eriti kui aineks on Loovtekstiilid... Loovtekstiile kohe mitte kuidagi ei taha paberite külge kinnitada. Loovtekstiilidele tuleb loovalt läheneda. Loovalt ja praktiliselt mõeldes sai minu maalitud niidigraafika tööst hoopiski äärestusmasina katte tasku.  Need on kased. Ütlen nii igaks juhuks :) Kui kangale maalimisega alustasin, oli õues veel nii ilus - oli rohelist, oranži, kollast, kuldset. Oli päikesevalgust, et seda kõike täies ilus näha. Seetõttu sai maalitud paar kaske, hunnik kõrsi ja rohututte. Mina ja maalimine väga hästi kokku ei käi. Kodus töötlesin maalitud pildi niidiga üle. Nii sai valmis tasku, millele tuli praktiline ese külge õmmelda. Esiteks plaanisin lihtsat poekotti, kuid ühe olen juba selle loen

Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Valminud kiirelt enne külla sõitmist, sest 5€ täiesti tavalise pajalapi eest maksta tundus liig. Ju ma siis olen kooner, aga eelistasin säästa 10€ ja tegeleda õmblusteraapiaga. Tunduvalt odavam on õmmelda kui psühholoogi juures käia rääkimas, et miks ma olen närviline, pahur ja tüdinud koolitöödest. Elu peab ju tasakaalus olema - teed tööd, omandad tarkusi ja lõbutsed. Minu arusaam kvaliteetaja veetmisest on kas õmblusmasina taga või oma perega koos olles. Viimast kahte on viimasel ajal kahjuks vähe olnud ja seetõttu ka pahurus.  Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Vahel villane vatiin, mis ei tohiks nii kuumaks minna kui õhuke polüester. Termovatiinile pole veel jahti pidanud ja seega kasutasin kodus olemasolevaid variante. Puuvillased kangadki pärit oma kangakapist. Musta-punasekirju kangas on muideks kunagi Humanast leitud. Siiani imetlen ja mõtlen oma vedamise üle.  Teine viis pingeid maandada on õppida midagi sellist, mis huvitab.