Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Leidsin hiljuti oma ühele murele hea lahenduse. Nimelt lõike järgi kangast detaile välja lõigates polnud midagi head sinna paberi peale raskuseks panna. Kasutasin küll oma lapitehnika suuri joonlaudu, aga neid pidi alati siia-sinna liigutama, tihti olid need hoopis kuskil teiste asjade all või üldse liiga suured. Proovi ise lühikese varruka lõike peale 60 cm pikkust joonlauda paigutada :) Siis aga nägin kuskil pilti, kus olid suured metallist seibid kanga peale paigutatud ja need hoidsid kõik asjad ilusti paigal. Selleks, et ehituspoest need meeles oleks ära osta, läks veel umbes pool aastat aega ja lõpuks võtsin eraldi käigu just nende seibide nimel ette. Seibide servad on aga teravad ja sakilised ning oleks kangast niite välja tõmbama hakanud. Haarasin oma heegelnõelad, mõnusalt roosad puuvillased lõngad ning heegeldasin seibidele kuued selga ja sabad külge. Nii mõnus oli nendega töötada! Piisavalt rasked, piisavalt suured, sabadest saab hästi kinni haarata ja tänu erksale roosale v...

Ma olen juba mõnda aega pidanud plaani enda tehtud koolitööd või vähemalt osa nendest ilusti pildile püüda ja blogis ka ette näidata. Nüüd Hiiumaa puhkusereisi ajal tekkisid väga head võimalused kui abikaasa vanades sõjaväerajatistes kondas ja laps autos magas. Muu hulgas sai pildistatud hulganisti orhideesid, mis teedeääri kaunistasid. Hiiumaa on armsaks saanud ja ägedaid mälestusi mulle loonud. Sokid ja kindad said kootud Tekstiilide modelleerimise II loengu jaoks. Täpsemalt oli siis neli sokki ning kaks ja pool kinnast vaja: üks sokipaar, üks näidissokk kiiluga kannaga ja üks näidissokk, mis varbast alustatud; kinnastepaar ja sõrmik, millel on kiiluga pöial, lõpuni kootud väike sõrm ja neljas sõrm võis olla poolik. Soki-, kindapaari ja varbast alustatud näidissoki jaoks kasutasin Steinbach Wolle Supersport (80% villa, 20% polüamiidi) lõngasid (pärit Kadaka tee Kanga ja Nööbis olevast Lianni poest). Algselt oli plaanis kinnaste peale ka dinosaurused tikkida, kuid siiani pole veel se...

Alustan siis kõige tühistemast aga samas väga praktilistest asjadest - poekotid. Neid pole vist kunagi liiga palju. Pealegi oli mul neid hunnik välja lõigatud ja nüüd siis alles sain viimase kokku.  See valmis juba eelmine aasta. Pilt mobiiliga tehtud, sest kott läks kohe teele. Vasakpoolne raamatukogus käimiseks, parempoolne on koolitööna valminud (mõlemad juba tükk aega kasutuses). Erinevad õmblused sisetaskul Viimane südametega sai kokku kahest linikust :) Üks kottidest oli meil koolis õmblemise tööks. Selline sissejuhatav: üks tasku sai kanditud, teine ümber pööratud ja koti sees olev tasku sai mitmest detailist erinevate õmblustega kokku õmmeldud ja ülesse äärde lõikekohase kandi. Ehk hea õmbluse näidistöö. Materjal on dekoratiivkangas, millel värvivead peal. Minu meelest väga effektne kottide jaoks. Aitäh siinkohal Vanatädile!  *** Kee valmis ka koolitööna. Mul on kevadsemestril loeng Tekstiilide modelleerimine I ehk kokkuvõttes hõlma...

Mõni päev koosneb üksnes pisiasjadest. Pisiasjadest, mis loevad - tere, emme! pojalt hommikul nutu asemel, naeratus abikaasalt kiirustamise asemel, hetk endaga kohvitassi juures ninapidi arvutis istumise asemel... Mõni päev jätkub pisiasjadega - heegeldatud äärega helkuril lõngaotste peitmine, kunagisest dressipluusist kaunistusega osast koti õmblemine päikeseprillidele, paar õigetele kohtadele asetatud asja.  Inspiratsiooniks Tintsu blogi :) Kellegi dressipluusi uus elu Üks pisiasi veel - suvi võiks tulla ;) Ja siis selgineb mõte! Lapitöökursusel proovitööna valminud südamepilt saab nõelteraamatuks. Sest rohelisse nõelaraamatusse on kogunenud hunnik selliseid nõelasid, mida ma tavaliselt ei kasuta. Südamepildi tegemiseks sai kasutatud overlokiga õmblemisest ülejäänud ribasid. Koheselt leian punaste kangaste hunnikust sobiva kanga. Hetkega tean, kuidas ja mis järjekorras tükid välja lõigata. Täiesti puhtjuhuslikult satub veel kätte kunagise kampsuni soonikoe...

Plaani täitmine jaanuarikuus on õnnestunud pea 100%. Kootud said sokid, kootud sai vest ja rootsi põiminguga käterätikud said lõpuks ometi lõpetatud. Ühe erandiga, aga seda teemat ei hakka enam uuesti üles võtma, varsti muidu muutun rästikust veel tuld purskavaks draakoniks. Ja oh kuidas mu pojale meeldiks, kui üks päris draakon kodus oleks :D Täna aga saatsin poja koos dinosaurusega (ah mis vahet ikka dinosaurustel ja draakonitel - ühtki neist elusuuruses ei eksisteeri) lasteaeda ja asutasin end hoopistükis "piknikule" ;) Siniste rätikute mustrid minu enda looming. Südametega äärepits ise kokku pandud, rombidega lai äärepits pärit raamatust "Näputööd" (ei mäletagi, kas esimesest, teisest või kolmandast osast).  Volangi idee leitud netis ringi surfates, lisasin pitsi, et ikka rohkem oleks :) Rätiku teises otsas lihtsalt pits. Sinistel rätikutel nö tagumises otsas paeltest kaunistused, et liiga tühi poleks. Uut heegelpitsi niipea heegeldad...

Minu teine advendikalendri õpetus ilmus täna! (Link on uuendatud ja töötab jälle.) Tahtsin teha lumehelbeid ja mõtlesin välja sellised mõnusad "kiitsakad" helbed. Kasutasin sinist ja tumesinist  (mitte musta :D) puuvillast lõnga (tõenäoliselt Camilla).  Alguse värk - katsetamisrõõm Seekord said lumehelbed rätiku mõlemasse otsa. Äärepitsi otsisin ja otsisin. Lõpuks leidsin siit sellise äärepitsi, mis meenutas samuti lumehelbeid. Kokku sai minu jaoks päris äge tulemus - lihtsalt rätikuks isegi liiga hea! Seega vahetasin oma eelmise valge liniku välja ja nüüd kaunistab üks mõnusalt talvine linik mu suurt söögilauda.  Õige koht lõnga teisele poole viimiseks :) Ülevaade Heegeldamine ei lähe viimasel ajal kohe üldse mitte. Otsin alternatiive, et rätik ei jääks "alasti". Kangaribadest sats äärde, värviline kandiriba... mõned mõtted ikka on. Poepitsid ei lähe minu meelest mitte. Vähemalt pole ma selliseid ilusaid pitse leidnud, mida külge õmmelda....