Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Detsember, nagu alati, saabub täiesti ootamatult ja salakavalalt niimoodi aasta lõpus ja tundub, et kunagi ei jõua kõike õigeks ajaks valmis. Õnneks eelmisel aastal mõni asi sai ikka tehtud ja nii mõnigi jääb uut jõulu ootama.  Alustuseks õmblesin oma päkapikkudele sokid, mis ei haise ja mis mahutaks kõik toodud kingitused. Nimelt oli nendel plaanis tuua peotäie kaupa Legosid koos mõne lehekülje juhendiga ja nii sai jõuludeks kokku pangamaja, ekskavaator, helikopter ja politseiauto. Palju asjalikum kui järjekordne Lego City advendikalender. Mis muidugi ei tähendanud, et seda teist ei toodud - siin majas ju kaks last :) Sokkidel on pikad paelad, et saaks ka vajadusel voodi külge riputada. Nii armas oli näha oma üht esimest lapitööd (linik kummutil) koos viimastega. Kõik linikud, mis ma kunagi emale õmblesin, sai maalt kokku korjatud ja mu kodu kaunistama toodud. Nendega on palju toredaid mälestusi ja plaan on sarnaseid juurde õmmelda - kunagi ema kokku ostetud jõu...

Nagu ma aru saan, siis täna on viimane aeg rääkida veel eelmise aasta jõuludest. Õhtuks läheb kuusk kaminasse toasoojaks ja ehted karpidesse selle aasta jõule ootama. Mis seal enam - ainult 11 kuud on jäänud :)  Olen olnud pea kaks kuud kadunud, sest kõik planeeritud asjad läksid plaaniväliselt või ei läinud üldse. Terve sügise jooksul aina süvenes kurbus, masendus, haigused, stress ja kõik need muud halvad kutsumata külalised. Kahjuks nad enne jõule minu juurest ei lahkunudki ning seetõttu on hetkel mul ees veel üüratu mägi, mille pean jupp-jupi haaval laiali vedama...  Minu lohutus on see, et väga palju sügavamale ei saa enam kukkuda. Olen nii mõnelegi koolitööle võibolla ennatlikult käega löönud, aga targem on keskenduda asjadele, mida ma saan praegu siin ja kohe lahendada. Ja kuna mulle avalikult väga palju vinguda ja viriseda ei meeldi, siis lõpetan nüüd selle jutu :) Novembri lõpus ja detsembris sai mõned jõuluehted meisterdatud. Enamus inspiratsiooni tuli P...

Meil on üks tore grupp inimesi, kes said Marja Matiiseni lapitöökursusel omavahel tuttavaks ja kes siiani koos käivad. Kogusime mailiaadressid kokku ja tegime ühise listi. Üks hetk kutsusime listi inimesi lisaks. Omavahelistele kokkusaamistele kahjuks kõik alati tulla ei saa ja meil on tekkinud selline väike aktivistide punt, kes pea alati kohal on.  Kui nüüd keegi väga huvitatud on meie listiga liitumisest, siis andke aga mulle teada (ja põhjendage siis ilusti liitumissoov ära). Kokku oleme saanud nii Pärnus kui Kiilis ja järgmine kord on meil Märjamaa vallutamine :) Räägime lapitehnikast, manipuleerime kangaid, näitame töid ja jutustame ohtralt kõigest. Peale kohtumisi on alati nii hea meel nähtud sõprade üle. Viimasel korral saime kokku Lembe pool. Jutustasime, sõime, tegime karpe, Lembe jagas võõraid kangaid laiali ja naersime kohe päris ohtralt. Jagasime nippe ja rääkisime tehtud töödest. Meil ainult mõned on piisavalt edevad blogide pidamiseks ja teiste töödest kuula...

Nüüd tuleb üks suur sigri-migri postitus. Mul on hetk aja mahavõtmiseks ja mõtlesin, et kostitan end oma käsitööpäeviku täitmisega. Muidu läheb enne meelest ja pärast muudkui nuputan :) Olen sel hilissügisel mitmesse IT koostegemise projekti kirja pannud. Ikka põhjusega - mulle ei meeldi seal katteta lubadusi anda ja seetõttu pingutan rohkem. Üks nendest projektidest oli voodipesu oma. Mul on suvest saadik välja lõigatud tekikott ootamas, et saaksin hetke ja selle kokku õmbleksin. Nüüd siis lõpuks sain mahti. Mäletasin, et me suur tekk oli 210x240 ja teised tekikotidki nii suured just said ostetud. Nüüd tegin ise ka sellise ja suur, mis suur! Mõõtsin siis teki üle. Lambavillane tekk puuvillase katteriidega on ajaga mõnuga kokku tõmmanud - nüüdsed mõõdud on kõigest 220x205. Korraks arvasin juba, et mu mälu mind petab algsete mõõtude osas, kuid sellel kotil, milles tekk tuli, on samuti vanad mõõdud märgitud. Noh, hea et niigi palju tekki järel :D Uus tekikott sai siis paraja...

Isetegija advendikalendris avanes täna minu teine õpetus. Savist, vildist, pitsist ja paelast tehtud jõuluehted ripuvad sel aastal mu kamina kohal ja loovad tuppa mõnusa jõulutunde. Eile tõime kuuse ka lisaks ja jõulud võivadki tulla! Mõned näited :) Olen blogides näinud väga palju ilusaid savist kuuseehteid ja tahtsin taolisi omalegi teha. Minu oskused/kogemused saviga on aga nullilähedased ja täiesti teadmatult rullisin savi liiga õhukeseks. Pitsimustrit ei osanud ka mõlemale poole saada (kas üldse saabki?). Igal juhul jäid mulle sellised plönnkettad, millele ei taibanud õigel hetkel isegi auku sisse teha... Mis siis nendega edasi? Omaette nad nii väga ilusad polnud, aga pitsiribaga neid ette kujutades läks pilt üha meeldivamaks. Kuhugi aga on vaja pitsiriba kinnitada. Käsitöövilt on alati suurepärane lahendus. Siia ketaste vahele sobib pigem õhuke vilt, mille äärtesse krookida pits ja paelgi õigesse kohta. Seejärel savikettad pulgaliimiga külge liimida ja kaunistused ...

Meie peres on endiselt väga populaarne teema söögivalmistamine. Lisandunud on poemäng (ja päris müntidega - saksa ja soome margad, belgia frangid ja täiesti käibel olevad leedu mündid). Selleks, et poes ikka kaupa jätkuks, pidin mina näppudel kiiret tööd tegema.  Poemäng võib jätkuda! Ja kui pikalt jätkub, siis tõenäoliselt võib varsti jälle mu blogis riidest/vildist sööke näha! Ja suur-suur aitäh Vanatädile! Nukunõud rändasid klaasi taha, kui noormees kasvab ja suuremana huvi tunneb, siis saab kätte. Seniks on need minu mänguasjad :P PS. Kõige nunnumate kreemiküpsiste õpetus siit .

Juba ammuilma pildistamist oodanud ja jupp aega tagasi pildistatud kõrvarõngad. Pealmine riie siid (taaskasutus meeste triiksärgist), riide all Tyvek (käisin tööriiete poest ostmas ;) ), siis tükk pappi ja taguseks vildiring. Konks küljes ja saab kõrva panna küll.  Tyveki idee ja kasutamisõpetus pärit Marja Matiiseni kursuselt. Järgmine katsetus selle materjaliga tuleb suurem ja põnevam :P Mina lähen nüüd sooja päikese alla ja pärast seda ei taha ma mitte ühtki haigust näha selle aasta lõpuni!  Tehke aprilli! ;)

Paberitööd pole kohe üldse mitte minu moodi käsitööliik. Scrapbooking ei võlu ja eks see üks õnn ole - muidu peaks veel nii palju raha töövahenditele panema! :D  Kuid korra aastas võtan end tõsiselt kätte ja teen ise jõulukaardid. Hästi lihtsad. Minumoodi. Ju ma siis olen hästi lihtne inimene. Konkreetsus ja selgus ja ei midagi üleliigset. Nii palju kui peab ja nii vähe kui võimalik :) Esimesed 21-st teele pandust Kaardid valmisid tegelikult juba selle aasta alguses. Käisime ju Helsingis ja sain sealt ilusad kleepsud ja kaarditoorikud. Tagasisõites laeva peal tegin suurema osa valmis :) Seisid ilusti kapis ja ootasid oma aega.  Kuna aga punasele kaarditoorikule polnud mõistlik musta markeriga kirjutada (no nii tume oleks kõik jäänud), sai sisse värvilistele paberitele prinditud luuletusi ja häid soove.  Peaaegu kõik :) Nii äge, et iga aastaga kasvab nende inimeste hulk, kellele tahaks paberil kaardi saata. Ja sel aastal on minu kaardipärjas ka roh...