Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Juulikuu Õmblen endale 2015 projekti tööks sai BurdaStyle 7/2014 ajakirjast võetud lõike nr 114 järgi õmmeldud trikotaažpluus. Käisteta pluus on sinisest puuvilla-elastaanisegu trikotaažkangast (mida on mõnus õmmelda ja tundub kvaliteetne kangas olevat). Must kangas oli enne pikk jakk, mille leidsin Humanast ja mille omastasin just kanga tõttu - maani jakki polnud palju kantud. Kanga koostiseks viskoos ja elastaan. Sinisekirju kangas lausa nõudis endale midagi rahustavat kõrvale ja taaskasutust ootavate rõivaste kast ajab nagunii üle. Kaks head asja koos. Särki välja lõigates jäi mulje, et kuidagi lühike on asi, ning lisasin alläärde paar sentimeetrit. Kahjuks mitte piisavalt... Tundub, et Burdas olnud lõige on pigem nabapluusi mõõtu. Loodan, et pesus see rohkem kokku ei tõmba, sest muidu muutub särk mulle kasutuskõlbmatuks. Eks järgmine kord tean silmas pidada, et lõikele tuleks vähemalt 5 cm lisada pikkusele. Mulle meeldib see jõuline sinisemustriline kangas väga. V-ka

Minu päevad kuluvad ja kuuluvad kahe poja eest hoolitsemisele. Küll nõuab üks tähelepanu, küll teine. Ühega tuleb põrandal istudes Legosid kokku ajada, teist aga süles ringi kanda. Ühega autode võidusõitu või doominod mängida, teise lõuga (ja enda pluusi) piimast puhastada. Kodustes toimetustes pole midagi glamuurset - hoopis mõnus rahulik olemine ja koosolemise aja nautimine.  Viimast lihtsustab mugav kodune riietus. Vanad ja raseduse ajal kasutatud rõivad olid välja veninud, kulunud, kohati katki ning ei kannatanud miskit kriitikat. Enesetunnegi oli nagu närune. Seetõttu oli mul septembri algusest saadik suur tahtmine õmmelda paar paari mugavaid kodupükse ja imetamiseks sobivaid pluuse. Selliseid rõivaid, millega kannataks ka korra postkasti juurde lipsata, või selliseid, mida ei pea oma lähedaste külaliste tulles häbenema. Võimatu on pildistada musta asja nii, et jääks mustaks ja samas oleks õmblused näha... Nüüd, novembris, saingi valmis kahed kodupüksid ja ühe imet

Ma olen enda Õmblen endale 2015 projektiga lootusetult maha jäänud. Viimati postitasin projekti töö aprillis; seega mai, juuni, juuli, august, september on puudulikuga hinnatud. Viite rõivaeset oktoobris tõenäoliselt valmis õmmelda ei jõua, kuid ehk aasta lõpuks olen puuduoleva osa tasa teinud. Õnneks on mu "uus septembrikuus" siiani väga koostöövalmis ja mõistlik olnud :)  Maikuu ajakirjadest sai valitud Burda 5/2014 numbrist lõige 129 - keeruga trikotaažpluus, mis tundus modelli seljas päris huvitav.  Kangas on pärit Kangas ja Nööbist kaalukangaste hulgast. Ostsin kogu suure tüki ära ja kindlasti tuleb sellest veel mõni riietusese õmmelda. Koostiselt tõenäoliselt puuvillase ja elastaani segu, sest venib väga hästi (isegi mõlemas suunas), samas tundub mõnusalt looduslik.  Täiesti plaaniväliselt õmblesin ühe paksema pusa. Plaaniväliselt ses osas, et lõige pärineb aprilli jaoks mõeldud ajakirjast, kuid õnneks oli see siiani kasutamata. Tuli nagu tagantj

Juhtusin blogisse. Vaatasin, et augustikuu on täiesti tühjalt mööda läinud, september juba rohkem kui poole peal. Vähe on tehtud, palju on juhtunud :) Eks näeb, kuidas sel aastal edasi - võibolla jääbki üks-kaks postitust kuus mu limiidiks. Nüüd aga kolm ühes - kolm paari sokke, üks postitus. Niisiis külmal juulikuu päeval sorteerisin oma lõngade sahtlit ja leidsin sealt Novita Nalle sokilõnga. Eelmised endale kootud sokid olid leidnud juba tee prügikasti (sest augud olid lappimiseks juba ammu liiga suured) ja seega otsustasin vardad sisse lüüa.  Lõng ise on ilus metsmarjade värvi, sisaldades punast, lillat ja roosat, sekka valge-halli säbrulist ka. Kõik täiesti minulikud värvid. Keras meeldis mulle see kombinatsioon rohkem kui sokkides. Pitsilised sokid (ikka sama lemmikmuster) said üleni Novita lõngast; teise paari puhul kasutasin sääreosas ka G-B Jil lõnga. Tõenäoliselt oleks üks sokk muidu varvaste osast ilma jäänud, sest marjakirjut lõnga jäi vaid väike kerake al

Lubasin suure hooga juba juuli alguses oma töönurka näidata aga nagu näha, siis jõuan tegudeni alles nüüd. Esiteks oli õmblemise soolikas jäänud kuhugi kadunuks (ei imesta selle kolimise juures), lisaks mu õmblusmasin tõrkus, puhkus oli, siia-tänna käimised ning üle-üldse kärss kärnas ja maa külmand. Sellisel suvel, nagu tänavu, pole viimase üle vaja vist imestadagi... Nüüdseks olen omandanud uue õmblussoolika. Õigemini küll töölooma. Mu üks suur unistus on mu töölaual ja juba mitmeid tunde minu heameeleks töötanud.  Töönurgast esialgu - kolisin oma kummuti koos niitide, lõngade ja muu tarvilikuga. Selles kummutis on asjad nii hästi sorteeritud, et patt olnuks seal ümberkorraldusi tegema hakata. Kummuti peale sai koha mu arvuti. Ega ühe läpaka jaoks polegi tervet kirjutuslauda vaja, õmblus- ja äärestusmasin vajavad tunduvalt enam ruumi. Lisaks ootab ees aastane paus ülikoolist ja polegi vaja nii pikalt arvuti ekraani taga konutada.  Kummuti kõrvale sai algselt pojale ostet

Masinate taga valitseb vaikus. Vaid korraks sai äärestusmasin sisse lülitatud, et niidistamist näidata. Mööbel ja masinad on kolitud, kuid uus õmblusnurk pole õmblema veel kutsunud. Eks oma roll ole ka puhkusel, kodust eemal olemisel, sünnipäevade rallil... Sibulad, võõrasemad, mugulbegooniad jne Sel kevadel olen hoopis väga rohenäpp olnud. Mul on rõdul kasvamas füüsalid, pisikesed tomatid, üks suvikõrvits ning hulk pipraid, mille jaoks sai isegi venna ja abikaasaga koostöös väike "kasvuhoone" ehitatud. Piprad nimelt ei tahtvat tuult. Paar-kolm toalille sai ka jälle suveks rõdule viidud, ehk saavad piisavalt kosutust ja rõõmustavad talvel mind õitega. Murulauk ka omalt rõdult võtta! :P Otsi pipraid. Udune ülevaade Õmblemise juurde tagasi tulles - mai ja juuni Õmblen endale projektid on plaani võetud, juuli oma ootab järge. Kanga ostmisega olen kõvasti patustanud, samuti on mu koju ilmunud kaks Ottobre lasterõivaste numbrit, Ottobre naiste number

Õmblusjutte ja tehtud töödest mul sel korral pilte näidata pole. Maikuu olen ikka veel "võlgu" Õmblen endale 2015 projekti osa, juuniga pole isegi alustanud. Sel kuul on olnud hoopis teistsuguseid tegemisi küllaga: ülikooli kevadsess on edukalt üle elatud ja mõni viinamari oli õite magus (seda eriti peale magamata ööd...).  Kooliga ma enamasti tegelesingi. Lisaks hakkas meie pere sünnipäevatrall pihta. Seep' see on kui kõik vähid ;) Jaanipäev takkaotsa. Nüüdseks on ka kõiksugu õmblusnurga kolimist edasi lükkavad vabandused otsa saanud ja seega tegin täna oma kirjutuslaua kabinetis tühjaks. Päris üllatav oli avastada, et kõik laua sahtlites olnud asjad mahtusid ilusti mu kapi riiulitele (miks need seni küll tühjana seisid?) ja kirjutuslaud ise sai juppideks võetud. Keegi hea inimene võiks selle nüüd Osta.ee-st ära osta ja minema viia. Kus ma edaspidi endale arvutinurga-kirjanurga teen, alles mõtlen. Õnneks ma seda eriti ei kasutanudki. Seega operatsioon Lapse tub

Kuidagi juhtus nii, et viimase kahe maikuu nädala jooksul tegin vaid ühe pildi endast. Kandsin küll hoolega enda õmmeldud riideid pea kõik päevad, kuid kui hommikul veel pildistamine meeles oli, siis õhtuks oli see ammu peast kadunud. Põhjendan kõike seda jama öiste üleval istumistega. Kõhuelanik ei sega, küll aga ei jätku mul piisavalt vererõhku meie mõlema jaoks. Lisaks jalakrambid, mingi imelik närvilisus või pinge (no kui ikka iga öö järjest 3-4 tundi üleval istud, siis tekib närvilisus kergelt), suur väsimus aga täielik unetus. Praeguseks hetkeks olen probleemile lahenduse leidnud magneesiumi abil :) Käsitööd (näiteks maikuu Õmblen endale tulemust) tulen aga blogisse näitama aga peale ülikooli kevadsessi. Järgmiseks laupäevaks (ehk juunikuu 13-ks päevaks) peaks mu kevadine laiskusesess kas magusaid või kibedaid vilju kandma. Eks näeb siis! Nüüd aga viimaste suurte pingutuste kallale ;) Ühel maikuu päeval oli nii :)

Jälle kotid. Seekord kõik endale ja oma perele kasutamiseks. Eelmises postituses mainitud neljanda koti jaoks lõikasin küll kangad välja, kuid ei saanud neid nii hästi klappima, kui oleks tahtnud. Jätsin selle töö esialgu pooleli ja läksin hoopis viienda, kuuenda ja seitsmenda koti kallale.  Viies, kuues ja seitsmes kott maikuus on poekotid. Mul oli juba tükk aega kangas nende jaoks ootamas ja oligi viimane aeg uued õmmelda. Vanadel on juba augud sees suurest kasutamisest. Uued poekotid on tugevast linasest pesuõmblusega õmmeldud. Tänu Sillulullu kottidele on neil üleval ääres kummipael, millega saab kotid ilusti rulliks keerata. Ei midagi keerulist, kuid praktilised. Käisin poes :) Kaks kotti kokkurullituna, üks koos poekraamiga Tänu teistele kottide õmblemisele, tekkis ka suur tahtmine ise uue kotiga ringi patseerima hakata. Algul tahtsin punast, siis mereteemaliste kangastega, viimasena kargas pähe aga ammu ihaldatud variant. Käisin Karnaluksis lõngariiulite vahel en

... aga see ei takista mind praegu neljandat õmblemast ;)  Alguse sai mu kotitegu juba talvel, kui tulin üks hommik koju kahe munadepüha-teemalise linikuga. Sooviti sellist natuke pöörast kotti, millega oleks tore ringi käia. Vaatasin neid linikuid ja ei leidnud kuidagi sobivat kangast nendele lisamiseks. Koti kokkuõmblemise ja mõõtude osa oli ka meelest läinud ja seetõttu otsustasin enne igaks juhuks nö proovikoti õmmelda.  Valisin välja hunniku pastelseid peamiselt taaskasutuskangaid ning õmblesin ruudulise pinna. Sinna juurde said sangad ja voodriks ühest kardinajupist sisu. Sees on ka lukuga tasku ja võtmete hoidmiseks paela otsas karabiinhaak. Lapitehnikas pealispind on läbi tepitud tugevaks triigitud vatiinile. Mulle meeldib, et kott vormi hoiab ja sedasi ka koti seest lihtsam asju leida. Sanga äär mõlemalt poolt kanditud diagonaalkandiga.  Parajalt suvine ja hele Koti teine pool. Kandja enda valik, kumba eelistab Ülal ääres kinnitamiseks trukk Jäin

Viimase möödunud nädala ja kahe päeva kohta pole öelda muud kui hunnik endleid ehk selfie -sid ehk enda pildistamist käeulatuse kauguselt. Reisil olles nägin päris paljudel käes endlikeppe (no need pikad kepid, mille otsa kaamera pannakse ja siis ikka endast pilti tehakse) ja itsitasin. Internetis levis pilt, et tänu massilisele enesepildistamisele on Narkissose tegelaskuju antiikmütoloogiast täiesti kahvatunud. Vaadates selfie -de kultuuri massilist laienemist ei imesta üldse selle asjaolu üle.  Enda nädalale tagasi vaadates loodan täiesti naiivselt, et kõikidel endast foto tegijatel oli käsil Me-Made-May'15 pildistamine nagu minulgi. Kuidas siis muidu välja vabandada järgmist endlihunnikut:

Üks rõivaese mu plaanitutest sai enne reisi veel valmis. Seega neli asja kaheksast on siiani valmis saanud. Plaanitud oli õmmelda liblikakleidile lisaks teine samasugune, sest seda esimest olen iga suvi hoolega kandnud. Materjal samasugune polüester, lõige sama McCall's 6264 variant A ja isegi suuruse jätsin samaks. Ainuke muudatus oli rinna all olevast kummiribast loobumine. Tundus juba ilma selletagi väga hästi istuvat. Juurde õmblesin samast kangast pika vöö, millega vajadusel kleiti koomale tõmmata. Kangas pärit tõenäoliselt Mustika Abakhani kaalukangaste hulgast, kapis seisnud ehk aasta-poolteist. Isegi hästi. Tundub, et jätsin enne kappi panemist kanga läbi pesemata ja kuigi polüester ei tohiks kokku tõmmata, oli kleit peale pesu nii 5 cm lühem. Täitsa imelik lugu - hakka või alläärde pikendamiseks mingit kangajuppi juurde lõikama :) Lihtne kleidike, piisab ühest pildist küll Veel lihtsam oli õmmelda üht kodust seelikut. Suvel sellisega hea ringi lipata, sest

Vajalikud materjalid: * üks Humanast pärit lohvakas XXL suuruses nahkhiirelõikeline õhukesest viskoosi ja polüestrisegusest trikotaažkangast beeži värvi pluus * jupp augumustrilist puuvillast trikotaažkangast Abakhanist (mis seisis kapis juba vähemalt kaks aastat) * juba eelnevalt läbi õmmeldud lõige Ottobrest Töövahendid: * äärestusmasin * töötav õmblusmasin * trikotaažile mõeldud nõelad * käärid Esiteks tuleb kogu materjal põrandale maha visata koos lõigetega ja pead murda täpse materjali kasutamise osas. Pea murdmise lihtsustamiseks võib pluusi eelnevalt õmblustest lahti lõigata, varrukaotsad ja alumine äär küljest lõigata.  Järgmisena tuleks välja lõigata kõige suurem kangatükk ehk seljaosa. Seejärel vaadata kui palju annab välja lõigata pluusist esiosa jaoks ja ülejäänud lisada augulisest kangajupist. Varrukad tuleks välja lõigata puuvillasest kangajupist ja varrukaotsteks saab kasutada pluusi soonikus varrukaotsi ning hõlmaäärteks tagasipööratuna pluusi alumist

Nagu ma ammuilma olen rääkinud, oli mul lubatud üks lapitekk õmmelda. Nagu ma natuke vähem aega olen rääkinud, on mu õmblusmasin viimasel ajal turtsakas ja omab paremaid ja halvemaid päevi. Nagu ma pea üldse pole kirjutanud, ootas tellija oma lapitekki väga kannatlikult.  Nüüd lõpuks ma enam ei pea lihtsalt rääkima või kirjutama vaid saan südamerahus ka pilte näidata. Minu kavand, arvutused, kangalõikumised ja väheke õmblemist. Minu suureks rõõmuks väga koostöövalmis Õmblusmamsel ja tema poolt kokku õmmeldud-tepitud tekk . Ma jään tükiks ajaks tänuvõlglaseks, et aitasid selle suure projekti lõpuni viia! Aitäh-aitäh-aitäh! Krista väga ilusti õmmeldud sirged read :) Pastelsetes toonides lapitekk sobib kindlasti kohe mitmesse tuppa Mis ma küll ilma Õmblusmamslita teeks? :) Veidi tagumist poolt ka Järgmise lapiteki tegemise võtan plaani alles siis, kui saan uue õmblusmasina taha istuda ja ei sõltu enam masina võimekusest. Sinnani aga vuristan peamiselt ää