... sest praegu on too pisike neiu kõige pisem ja noorem inimene minu tutvusringkonnas :) Alustasin teki õmblemist juba eelmine aasta, kuid nagu ma ka eelnevas postituses kirjutasin, siis haiguste tõttu ei saanud kuidagi seda lõpetatud. Jaanuari keskpaigas oli randmega nii hull lugu, et käisin eraldi arsti juures, kes tegelebki ainult käte liigeste ja luudega. Seal määrati taastusravi ja spetsiaalsed kreemid pluss igapäevane hobuseannus Ibuprofeni. Aega läks aga asja sai - nüüd on ranne terve ja mina saan rahus õmmelda, tikkida ja ka arvutis trükkida :) Armastusega valminud :) Teki õmblesin täiesti omaloomingulisena - nii nagu parasjagu tuju oli. Usun, et pisikesel piigal on rohkem rõõmu värvidest ja teki pehmusest, kui täpsest kavandist. Teadsin kohe, et tekk tuleb kanditud. Teppida lootsin küll masinaga, aga peale esimest tepingujoont harutasin asja üles - käsitsi teppides traagelpistega (või kuidas selle täpne nimi ongi...) jäi tekk palju pehmem ja mõnusam.