Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Et minna edasi, peab vaatama ka tagasi... Ma tahan tänada tagasiside eest, mis nii siin kommentaarides, Facebook'is kui ka telefoni teel minuni on jõudnud kahe viimase postituse osas. Mul on nii hea meel, et teema kõnetab, paneb mõtlema ja kaasa arutama ning selle käigus saan mina veel häid mõtteid ja vaatenurki juurde.  Mõni inimene ongi kohe stiilne nagu Tiiu ka kirjutas. Vahet pole, mis tollel seljas on, sisemine enesekindlus, hoiak ja muu müsteerium muudab nad stiilseks ja pilkupüüdvaks. Ma tahan ka selline olla! Ilmselgelt pean selle nimel natuke rohkem vaeva nägema, aga ma olen juba mitmeid aastaid arvanud, et ma olen nagu hea vein - ajaga muutun järjest paremaks . Oh sa raks, milline püss ma viiekümneselt, kuuekümneselt või hoopis kaheksakümneselt siis olen! :)  Ajaga paremaks, ilusamaks ja targemaks muutumise taga on puhas töö: õppimine, jälgimine, uurimine ja puurimine nii endas kui endast väljas. Ausalt öeldes ei tulegi mulle meelde hetk, mil hakkasin ise tea

Ma olen koguaeg mõelnud, et kui ma kunagi saledaks saan ( nagu see juhtuks iseenesest ), siis ma olen stiilne, ilus, näen hea välja ja komplimente muudkui sajab. Noh, minuga seda veel juhtunud pole. Saledaks saamist, see tähendab. Ilus olen ma loomulikult, komplimente saan ka kui olen puhtad riided selga pannud. Stiili (ja stiilne olemise) kallal teen hetkel aktiivselt tööd nagu näha... Igal juhul jäin mõtlema, et kas tegelikult ka stiilse ja suurepärase väljanägemise jaoks pean ma normaalkaalu alumises otsas olema ja kindlasti XS või S suuruses riideid kandma? Kas väiksem riiete suurusnumber annab mulle kohe hea stiilitaju ja oskuse seda enda peal kasutada? Kuidagi on selline seos kuskile mu ajusoppi tekkinud ilma, et ma selle üle reaalselt arutlenud oleks. Reaalsuses tavalisi inimesi nähes ei võrdu suurusnumber üldse hea väljanägemisega. Tähtis on hoopis riiete sobivus su kehale. Nii nagu S suuruses riideid kandev inimene võib täiesti katastroofiline välja näha, oskan ka min

Viimasel ajal on mitmed erinevad teemad pannud mind otsima seda midagi oma . See miski oma stiil ; see miski oma heaolu ; miski oma, mis väljamõelduna ei nõuaks palju aega ja vaeva . Miks ma üldse alustasin peamurdmist: mulle meeldib õmmelda aga mõnikord on pihtas, teinekord põhjas. Näide: esimene pluus täiega pihtas, kannan seda alati (enamasti koos mustade sirgelõikeliste teksadega) kui vaja mugavalt aga enam-vähem viisakalt riietuda (lastevanemate koosolekud, külaskäigud - mitte lõpupeod jms). Teine pluus põhjas: peale selle õmblemist olen ehk mõned korrad seda kandnud kui kõik muud paremad variandid mustapesukorvis on. Ma juba mõtlesin välja, miks nii.    Esimene pihtas, teine põhjas (lausa sõnasõnalt - kapipõhjas) ma olen tohutu koguja - mõnda aega tagasi suutsin koguda suure kapitäie kangaid lapitekkide õmblemiseks (need on kõik alles, lihtsalt ma olen teinud reegli, et ostan ainult konkreetse teki jaoks kangaid kui midagi puudu jääb), nüüd "avastasin" o

Seekord toon blogis päevavalgele ühe Ottobre Woman 2/2013 järgi õmmeldud tuunika ja kleidi. Alguses oli kohe plaan kleit õmmelda, aga kätte sattusid teised materjalid, mida jätkus vaid tuunika jaoks. Tänu sellele olin kleiti õmmeldes palju targem. Tuunika kirju kangas kunagi ammustel aegadel ostetud Kangas ja Nööbi kaalukangaste hulgast (puuvill+elastaan) ja ühevärviline must tellitud FB Disainkangaste tellimise grupist. Hõlmad on lõigatud kahekordsest kangast Antud lõike puhul on ülemine esiosa kahekordsest kangast, alumine kroogitud. Ülemise osa paelad lähevad teineteise tagant läbi ja siis tuleb need rinna all õmblusesse kinnitada. Sedasi on kaelus selga tõmmates ilusti pingul ja ei vaja mingit eraldi särgikest alla hoolimata sellest, et suhteliselt sügavalt lahti on. Paelaotsad tuli krookida ja küljeõmblustesse kinnitada. Selja taga osa on samuti ülemise ja alumise osa vahele õmmeldud lihtsalt kahekordne toru, mis nõudis krookimist. Kroogitud kangas aga peaks/võiks olla

Ma käisin ühel imelisel kontserdil. Ma kohe teadsin, et see saab imeline olema, sest olen varem teda kolm korda laval näinud ja midagi alla fantastilise ei saanudki sealt tulla. Räägin nimelt Tommy Emmanuelist, Austraaliast pärit kitarristist, kes on kindlasti üks paremaid akustilise kitarri mängijaid (minu ja paljude teiste arvamuse kohaselt). Siin on tema stiilinäide: Kontserdist teada saades oli jälle tüüpilise naise probleem: mul pole mitte midagi selga panna! Õnneks aega oli, kangast ka (lausa mitme-mitme kleidi jagu) ja lõikeid samuti. Täitsa töötav õmblusmasin ja äärestusmasin ootasid laual ning õnneks käed kasvavad õigest kohast välja. Ehk ma õmblesin endale kleidi.  Mann on natuke vähem puusakam kui mina, talle tuleks väiksem kleit õmmelda. Lõige Ottobre Woman 5/2015 ajakirjast. Algselt taskutega kleidist sai minu puhul taskuteta variant. Algse lõike järgi istus kleit õlgadest, rinnust ja puusast väga hästi. Isegi rinna alt oli ilusti paras. Aga taljest