Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

2011 aasta polnud just kõige paremate killast. Isegi mitte käsitööalaselt. Vaadates 2010-l aastal õpitud oskusi ja tehtud töid, siis see aasta jäi kõvasti alla. Lapitehnika oskustes oli ainult tugev edasiminek. Aga kõik aastad ei saagi ühtmoodi head ja tulemusterohked olla. Siiski on mul hea meel, et see aastanumber kaob minevikku. Head mälestused jäävad meid edaspidi ka saatma ja kõik halb läheb meelest... Üks minu aasta lemmikutest Mõtlesin pikalt enda selle aasta lemmiktöödele. Neid on tegelikult päris mitu ja mu enda jaoks sellist kõige tähtsamat esimest polegi. Võrdselt tähtsad on mu kaks lapitekki - poja rohelisekirju ja me enda voodikate Paistu mustri järgi. Poja tekk oli see päris esimene lapitekk, mis koosnes pisikestest tükkidest ja mida ise kokku arvutasin. Mu ema jaoks oleks see kindlasti olnud minu tehtud töödest aasta lemmik :)  Teine lemmik. Säärane mulk me voodil aga oli teistmoodi eneseületus. Tegin seda tekki tõelise intensiivsusega. Minu mood

Selle aasta jõuludeks plaanisin valmistada vähemalt tosinkond kinki. Küll õmmeldud ja kootud-heegeldatud asju. Aga saatus tahtis teisiti ja oma plaanidest ei jõudnud ma kümnendikkugi valmis. Keegi kinkideta siiski ei jäänud :) Inimesele, kes on sel aastal meie perele tõelist hoolimist ja vastutulelikkust üles näidanud, sai valmistatud kõrvitsamüsli. Tema jõulukinki leidsid tee veel vildist piparkoogid, päris piparkoogid ja purk kõrvitsa-apelsini moosi. Mul on väga hea meel, et ta meid nii palju aitas ja olemas oli. Läbi tsellofani. Teisele väga armsale inimesele sai samuti väike ja pigem sümboolne pakk. Sümboolne just sellepärast, et tema hoolimist ja abi lihtsalt ei saaks kuidagi rahas ega tehtud asjade hulgas mõõta. Tema kuuse alla leidsid tee äärepitsiga käterätik (esimest korda heegeldasin äärepitsi otse räti külge!) ja kõrvitsaseemnelilled.  Rätiku pits lähemalt. Mustri tuletasin ise :) Oma vendade pakki poetasin samuti enda valmistatud kõrvitsamüslit.

2010. aasta lõpus liitusin IT-s toreda aastaprojektiga. Tänu sellele projektile jõudsin sel aastal oma kodu heaks päris palju asju teha. Ainult ühe korra sain musta kassi, sest jäin tööga mõned minutid hiljaks. Minu õnneks on musta kassi järgi kohe ka tehtud töö märk. Kuigi suve lõpu poole kadus segaduste tõttu motivatsioon projektiga jätkata, vedisin end siiski võiduka lõpuni. Kiidan end selle eest :) Jaanuaris valmisid korvike ja pajalapid. Korvike on köögis kasutusel saiade-leibade hoidjana ja pajalapid on nüüdseks juba mitu korda pesus käinud ja ehivad ikka mu kööki. Veebruaris heegeldasin käterätile äärepitsi ja meisterdasin endale ehtekarbi. Viimane on mul kasutusel nende kõige lemmikumate kõrvarõngaste hoidjana ja aeg-ajalt meeldib mulle seda silitada ja õhata, et hoolimata värvi naksumisest, on see ikkagi nii ilus... Märtsis esitasin projekti lapitehnikas mänguasjakoti. Poja legoklotsid saab hetkel veel sinna sisse korjatud. Vahepeal aga oli see hoopis pallik

Üks jõulune toimetus on näitamata. Nimelt mulle väga meeldib jõulude ajal oma kallitele inimestele päris postkaarte saata. Sel aastal tegin need ise. Kaardid läksid mõned päevad tagasi teele ja tänaseks on kõik oma kaardi kätte saanud. Kui ise kaarte saadad, siis saad ka neid alati vastu :) Ja kuna kaardid libeda kamina ääre peal püsida ei taha, siis tuli neile koht leida. Selline, kus ikka silme all oleks ja samas ära ei rikuks. Sest mõni on kohe eriti peen töö ja teine kohe üüratult kallis ja armas.  Ühe armsa kaardiga pildistatud...  Siinkohal jõudsin enda mõtetega jälle Buffini tegemisteni. Sellel toredal isetegijal on lihtsalt miljon väga ägedat ideed ja tema teostus on alati perfektne. Tema kaardipärg on ääretult kaunis. Mina nii kaunist poleks vist teha osanud. Seega pidin lisama oma kiiksu. Minu kiiksuks said nööbid. Neid on mul hulgim :) Aluseks lõikasin papist ringi, kuumaliimipüstoliga kleepisin sinna peale 12 pesulõksu. Viimastele said peale nööpidega kaun

Eelmine aasta nägin Buffini blogis väga ägedaid kõrvitsaseemnelilli. Võtsin kindlaks plaaniks neid ka ise teha. Sel aastal jõudsin lõpuks tegudeni :) Kõrvitsalilled said kaunistuseks meie pere esimesele jõulukuusele. Natuke kartsin viimast tuua (äkki poiss sööb ära :D), kuid siiski avastasin end üks hetk koos oma isa ja pojaga metsast. Leidsime kraavikaldalt just sellise mõnusa okkalise parajalt pika kuuse. Hea, et okkaline - poiss katsub küll aga okastada saades jätab kohe järgi :) Paelaks kasutasin tavalist taimede sidumiseks mõeldud nööri. Ehete suhtes olin kindlameelne. Kuna ma oma lemmikehteid kasutada ei saa (nõuka-aegsed imeõhukesed kärbseseened, oravad ja igasugu ilusate piltidega kuulid), siis otsustasin kõik ise teha. Ja mis sobiks paremini kui kõrvitsaseemnelilled. Maha kukkudes pudeneb ainult tatart laiali aga katki midagi ei lähe :) Liimitud sai neid omajagu, kuusele jõudis vist 11.  Südamikus tatar. Valged tuled ja kõrvitsaseemnelilled. Selline tagasiho

Käisin mina imetoredal koolitusel ühel vihmasel laupäevahommikul. Õpetajaks oli tõeline nukumeister Lembe-Maria Sihvre ja koolitus ise super-äge! Nimeks Lembe lahedad loomad või Lembe enda sõnutsi Muhe-lahe loomad. Tema enda nukud-loomad on tõeliselt pilgupüüdjad - isegi tohutus Mardilaada melus hakkasid silma ja jäid meelde... Igal juhul ajasin näpud soojaks ja asusin kibekiirelt õmblema. Jänest. Mitte must-valget vaid hall-valget :) Minu vanast lemmikpusast sai jänks endale keha, tikandid tegin peale sinise pärlniidiga (või mis iganes selle nimi). Kõht heegeldatud kolme erineva pärlniidi otsaga koos. Oma kaunistused sai jänks peale alles koju jõudes, tunnis kahjuks ei jõudnud.  Nina tegin südamekujulise, silmad ja olek kurvavõitu. Eks ta ole selline sügisene jänks. Tundub, et iga sügis on minu jaoks selline kurb aeg ja kuidagi ei suutnud jänksut rõõmsamaks teha. Kergelt kurvameelsusele kalduv Tuli küll väga sarnane Lembe-loomadele, aga see alles selline esime

Tänaseks teemaks kotid. Isetegijas on käsil teema, kus õmmeldakse erinevaid kotte ja sealt ma poekoti lõike ja õpetuse leidsingi . Suurimad tänud jällegi Sunrayle! :) Kokkulapituna Esimese koti tegin ilusti lõike järgi. No tegelikult niimoodi enam-vähem ilusti. Teise koti puhul arvasin, et kasutan kandi asemel hoopis ümberpööramist. Kantimine ei ole siiani mu lemmikuks tegevuseks saanud ja no ma üritasin mõelda oma peaga :D Õmblemise käigus tekkis ainult mitu AGA... Igal juhul sai ka teine kott valmis (kuigi just rahul ma sellega pole). Õnneks need ongi ju ainult poekotid, mis ei peagi täiuslikud olema. Ning indiaanlaste arvates pidi vea kohast hing sisse käima  :) Lahtiselt :) Kasutasin tavalist puuvillast riiet, mille mu ema mulle kunagi andis. Kuna kanga muster pole just minu stiilis, siis oli hea seda õppimisel kasutada. Kotid rändavad tõenäoliselt kingikotti :) Järgmine kord kasutan natuke tugevamat riiet. Tahan ühe koti täiuslikuna teha :) Teisena räägin

Lubasin küll muudest õmblemistest enne kirjutada, aga kuna mu saadetud pakk jõudis eile kohale ja täna sain koos päikesega ise jõulurõõmu kätte, siis läks sedapidi :) Minule tegi rõõmu projektijuht ise :) Sain armsa pildi jõulusokist, teeküünla kaunistuse (koos küünlaga ikka) ja lumehelbekujulised kõrvarõngad. Muidugi kaart ka ikka :) Aitäh-aitäh Minuliisule! Minu 300 gr jõulurõõmu :) Ise tegin aga paki Krystikale. Uurisin enne mõlemad tema blogid otsast lõpuni läbi ja mõtlesin asjadele, mida mina oskan ja mida tema pole oma blogis näidanud. Kuna Krystikas oskab ilusti heegeldada ja kududa, siis parem ma selliste asjadega võistlema ei hakanud. Otsustasin õmblemise kasuks. Tahtsin, et mu pakk oleks natuke jõululine ja samas kasutatav ka terve ülejäänud aasta. Ja kindel nõudmine iseendale oli, et asi(asjad) peavad olema praktilised. Valituks said erinevad lillakas-punased puuvillased kangatükid ja beež linase kanga sarnane materjal (aga päris linane kindlasti ei ole, sest see

Tänasesse postitusse püüan viimase aja "koogid" ära mahutada. Iseendale märkmeteks. Kui ilm külmaks läheb, siis tahaks ju ikka rammusamalt süüa ja mina tahan rohkem magusat... Ja kuigi see on juba teine toiduteemaline postitus, siis tegelikult teen ma käsitööd ka. Luban, et juba järgmine postitus tuleb õmblemisest ja ülejärgmine käsitsi õmblemisest ja tikkimisest, siis ootamas on 300 grammi jõulurõõmu (hetkel ootab ühes postkontoris), lõpuks veel jõuluehted tulemas koos pärja ning "kuuleritega..." Detsembris jagub mind rohkem siia :) Aga nüüd kookide juurde. Tegin õunakooki. Kanada õunakooki kui täpne olla. Retsepti leidsin siit (ja see on ka olemas raamatus "Rahvaste toite"). Seda oli nii lihtne teha ja tulemus sai suurepärane! Kindlasti tahan seda järgmisel suuremal õunahooajal veelgi küpsetada. Teiseks tegin neid kooke. No neid, mida jõulude aegu ikka tehakse ja mis tegelikult koogid polegi. Küpsised pigem :) Tähtis on hoopiski see, et