Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Sel suvel sai mõnusalt kodumaal ringi seigeldud ja endalegi üllatuseks mitmel näitusel käidud. Esiteks oli Saaremaal olla nii helge ja mõnus. Ma olen mitu aastat juba tahtnud Saaremaale sõita, kuid alati läheb suvi liiga kiirelt mööda. Nüüd aga oli see mõnus kingitus endale :) Lemmikuteks said ja jäid Muhu Jaanalinnufarm ja Läätsa puhkemajad. Täiesti fantastilised inimesed on seal!  Saaremaa viimase päeva avastused Väga äge koht! Ühel ilusal päeval olid mu koju oodatud fantastilised naised, et üheskoos juttu vesta ja end mõnusalt tunda. Õmblusmamsel laekus õige varakult ja tänu mu suurepärasele lapsehoidjale, saime kõik käigud tehtud ning õigeks ajaks koju tagasi. Just nii, et teine varajane külaline vastu võtta ja teiste tulemiseks valmistuda.  Külaliste võõrustamise tulemus Abakhanist :D Aitäh! Hoolimata poolikust ööst sai kohe järgmisel hommikul sammud seatud Kumusse. Eelmise kleidinäituse ma suutsin kahjuks maha magada, praegu...

Nagu ma aeg-ajalt blogis kirjutanud olen, on mul tõeline õnn kuuluda ühte lapihullude gruppi. Meil on umbes täpselt 15 aktiivset liiget (ja mõned, kes veel pole nägu näidanud) ning nad kõik jagavad sama haigust - lapitehnika vaimustust ja soovi selles areneda.  Me grupi viimane kokkusaamine toimus Põltsamaal Katre Arula pool. Olime seda kohtumist kaua oodanud ja ootamine tasus end kuhjaga ära. Mul on päevast väga positiivsed muljed, mis ei lasknud õhtul magamagi jääda (pluss naermisest-jutustamisest valusad suunurgad ja põsed).  Katre Arula tööd on reaalsuses tunduvalt ilusamad - siis paistab välja nende kihilisus ja väikesed detailid. Ilma väikeste detailideta poleks aga üldpilt üldse sama. Mõnus oli nii ühelt kui teiselt poolt uurida ta õmmeldud kleite, katsuda nööpe kangaste vahel ja saada aimu tegelikust tööhulgast nende esemete taga.  Õppisime Katre kindakirjatehnikat ja lõiketehnikat. Praegu ma ei suudagi otsustada, kumb tehnika rohkem meeldis. Mõlemad...

Kui ikka tükk aega ei kirjuta blogijutte, on hiljem sõrmedel raske jälle alustada. Eelmine postitus oli puine ja tänase jaoks võtan juba teist päeva hoogu. Pühapäeval oli mul väga väsinud olek: kõrvad tuikasid ja valutasid nagu oleks ma nendega terve laupäeva poekotte koju tassinud ja iga küsimuse peale andis mu suu vaid lühivastuseid. Eks see muidu vähene suhtlemine oli väga suureks kontrastiks laupäevase jutustamismaratoni peale. Maraton see tõepoolest oli! Kell 7.25 varahommikul istusin oma autosse ja suundusin koos kahe (ja lõpus meie rõõmuks juba kolme) kaaslasega Lõuna-Eestisse Vastseliinasse. Päeva läbisõit tuli pea 600 km. Tartus Lõunakeskuse Bauhofis ja Statoilis sai vajalikud peatused teha. Esimesest ostsime näiteks käärid, kööginuustikud ja pisikese lillepoti koos alusega.  Idee siit :) Traadist ja nööpidest lill(puu) sai kokku keerutatud kodus, kuid sobivat alust ei leidnud. Muidugi jäi asi täiesti viimasele minutile. Tänu Lembe väga osavatele näppudel...

Meil on üks tore grupp inimesi, kes said Marja Matiiseni lapitöökursusel omavahel tuttavaks ja kes siiani koos käivad. Kogusime mailiaadressid kokku ja tegime ühise listi. Üks hetk kutsusime listi inimesi lisaks. Omavahelistele kokkusaamistele kahjuks kõik alati tulla ei saa ja meil on tekkinud selline väike aktivistide punt, kes pea alati kohal on.  Kui nüüd keegi väga huvitatud on meie listiga liitumisest, siis andke aga mulle teada (ja põhjendage siis ilusti liitumissoov ära). Kokku oleme saanud nii Pärnus kui Kiilis ja järgmine kord on meil Märjamaa vallutamine :) Räägime lapitehnikast, manipuleerime kangaid, näitame töid ja jutustame ohtralt kõigest. Peale kohtumisi on alati nii hea meel nähtud sõprade üle. Viimasel korral saime kokku Lembe pool. Jutustasime, sõime, tegime karpe, Lembe jagas võõraid kangaid laiali ja naersime kohe päris ohtralt. Jagasime nippe ja rääkisime tehtud töödest. Meil ainult mõned on piisavalt edevad blogide pidamiseks ja teiste töödest kuula...