Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

See tore toru sai alguse kangastest. Mina sain kangaid - nii väikeseid juppe kui ka suuremaid, trikotaaži ja õhulisi šifoone. Andja sai tuppa ruumi. Lisaks veel lubaduse, et kohe kui kool mu graafiku vähegi vabamaks laseb, saab ta endale toru.  Torul on kahekordsest materjalist põhi all ja valmistatud vähemalt veidi veekindlast materjalist (nailon äkki selle nimi?), mis ühelt poolt ilusti läigib ja üllatuseks kergelt hargneb. Triikrauda kannatab ainult kõige nõrgemal kuumusel ja kuna mul kangatükid olid kokku volditud, siis kott jäi ka voltimise jälgedega. Kasutuse käigus ehk vajuvad siiski välja. Koti ülemine sinine äär on topelt kangast, seal jookseb kanal paela jaoks ja pealmisse kihti on löödud öös, kust paelaotsad välja tulevad. Kõik küljedetailid on ühendatud kaetud lõikeäärega kappõmblusega, mis peaks ehk paremini vihmale vastu pidama. Kott on seest sama ilus kui väljastki. Ümmargune põhi on kinnitatud kahekordse õmbluse ehk pesuõmbluse ehk prantsuse õmblusega. Eks heal

Vot nüüd on jama majas. Eelmine nädal kandsin pea iga päev midagi enda tehtut, aga pildilist materjali on ainult kolme päeva kohta. Viimase päeva osas võivad aga Õmblusmamsel ja viis teist toredat naisterahvast kinnitada, et seljas oli mul enda õmmeldud valge käisteta särgik ja õunapuuõieline seelik. :) Teisipäeval käisime lasteaia kevadpeol, võõrustasime külalisi ja kandsin enda õmmeldud trikotaažpluusi ja õunapuuõielist seelikut.  Kolmapäeval ajasin selga tuunitud pluusi ja õmblesin ühe toru. Reedel suures palavuses leidsin selga enda liblikakleidi ja olin maru rahul, et veel villast kuduma ei pea. Veetsin aega üht seelikut heegeldades hoopiski. Kas ja millal viimane blogisse jõuab, on praegu arutluse all. Äkki jõuab hoopis kotina? :) Laupäeval käisin Lõuna-Eestis. Kui ikka väga kaua aega Eestimaa peal ringi ei sõida,  on päris huvitav Tallinn-Tartu maanteel. Vahepeal pidin õudusest silmi ka kinni pigistama, sest mõni möödasõit ei kannatanud vaatamist... Kandsin poe

Oma nädala tõusudest ja mõõnadest olen ma juba kirjutanud, sooritatud eksamitest, teatriskäigust, pisikesest õmblustööst räägitud ja ka pilte näidatud. Seega nagu polegi enam midagi. Peale selle, et täna sai jutustatud ja kangaid kogutud ( teine link ka veel ). Sel nädalal polnud ühtki kordust. Õnneks sai suvisemad riided selga ajada ja kapist leidsin veel midagi, mis oli seal jupp aega oodanud: esmaspäeval oli mõnus kodus õppimise päev, kandsin enda õmmeldud sinise ja mustaga pluusi (naljakas oli pildistada kaugpäästikut kasutamata) teisipäeval kirjutasin eksamit ja näitasin teilegi üht valget särgikut kolmapäev pilti ei jõudnudki neljapäev rõõmustasin eksami üle, mida kirjutades kandsin kunagi sobivaks kohendatud kampsunit ja õhtul juba lisatud sündsuspaneeliga trikoopluusi (ülevalt alla pildistades on isegi minul peenikesed jalad :P) reedel olin ilus ja tubli emme - ajasin lillelise seeliku selga ja käisin lapsega teatris laupäev - ei tea, kuhu see küll kadus...

Ma nüüd muudkui postitan ja näitan "uusi" asju. Jutumärkides seetõttu, et see seelik on Mannil seljas olnud juba veebrurist alates... Nüüd oli ilus päikseline ilm ja otsustasin suvine välja näha.  Peitlukk ja ilusti ühel joonel olevad satiinist kandipaelad :) Seeliku kangas on pärit Barcelonast ja siin postituses täitsa näidatud. Nagu kirjas, siis see on puuvilla ja polüestrist kangas, mis käe all tundub pigem lihtsalt puuvillane. Õnneks aga ta ei kortsu nii hullusti.  Seeliku detailid lõikasin välja juba eelmise aasta suvel (vist), kuid voltide tõttu jäi ta seisma. Lihtsalt polnud see päris õige tunne... Korra sügisel tegin seelikut natuke edasi, kuid jäi uuesti seisma. Mis sa vastu talve ikka suvist seelikut õmbled! Kõige külmemal talvekuul võtsin aga end käsile ja õmblesin seeliku lõpuni. Ajasin Mannile selga ja sinna ta jäi.  Natuke liiga laiaks ajavad voldid seeliku, kuid see-eest on mugav istuda ja astuda Lõige on Burda 8090 ümbrikulõige. S

See nädal on olnud tõeliselt vaheldusrikas - nagu sõit ameerika mägedel kohe. Emotsioonid on kas kõrgel taevas (seal täiskuu kandis) või sügaval maa sees ja vihast/pettumusest tulised. Esmaspäev oli rahu, mis õhtu edenedes muutus paanikaks. Paanikast üks hetk enam polnud kasu ja võttis üle minnalaskmise ja lootusetuse tunne. Teisipäeval läksin mütsiga lööma aga sain õppimata maksimumtulemuse. Selle peale oli õnn taevas ja järgmised ülesanded peast pühitud.  Õnn kestis kolmapäeva hommikuni, mil peale kahetunnist õndsat kodu koristamist tuli uuesti paanikaosakonda siirduda, peale mida jällegi lootusetus ja pettumusega leppimine. Õhtul rahustasin end lasteaia aknaid pestes, tolmuimeja filtreid otsides ja raevukalt põrandaid pestes.  Tänane neljapäev saabus viimase hetke õppimisega - 15 minutit autosõitu paberid käes ja korrutamas endale - kaltsiumi omastamisele aitab kaasa vitamiin D, lipiidid; asendamatud aminohapped on lüsiin ja metioniin; juustu tegemisel on kõrvalproduktiks v

Mõnda aega tagasi jooksis BBC 2 pealt selline vägev sari nagu The Great British Sewing Bee. BBC on nii tore ja vastava plugina arvutisse laadimisel lubab sarja kohe otse vaadata ja nii ma iga teisipäeva õhtu võtsin oma arvuti ette ja olin tund aega muust maailmast eraldatud.  See sari on lihtsalt fantastiline! Esiteks, see on õmblemisest! Teiseks ei ole seal mingit tobedat suhtedraamat, vaid inimesed tunnevad rõõmu enda proovile panekust õmblemise valdkonnas. Nad on oskajad, nad naudivad tehtut ja ma olen nendest vaimustuses. Üks osalejatest, Heather, oli algusest peale mu absoluutne lemmik - võibolla seepärast, et me mõtleme mõnes asjas ühtmoodi, võibolla sellepärast, et ühes osas tahtis ta uppuda ämbritäiesse džinni ja teises osas sellest enam ei piisanud... Igal juhul oskab ta väga hästi õmmelda ja see on asi, mida ma iga inimese puhul imetleks :) Sarja esimeses osas pidid nad puuvillasest kangast (mitte trikotaažist) õmblema käisteta särgi ja neil oli selleks aega kaks tun

See nädal on olnud korduste nädal. Ma hea meelega kannaks juba suvisemaid riideid nii nagu esmaspäeval, aga päris haigeks ka jääda ei taha... Minu nädal algas suulise eksamiga, jätkus kahe kirjalikuga. Teine kirjalik kestis kaks tundi ja sealt tulin ära maailma suurima peavalu ja krampis käega. Polnud just kõige parem tunne ja kuna tulemust ei tea, siis midagi positiivset ses küll ei näe..  Orhideed õitsevad nii mis hirmus! Ja alumisel pildil kannatan ränga peavalu käes - tablett on sisse võetud aga paranemismärke sel hetkel veel ei olnud. Tuli lihtsalt kähku foto ära teha. Kordused sel nädalal: iga päev kandsin enda eelmine aasta õmmeldud salli, mis siiani mu lemmik on. Seega kõikidel päevadel midagi omatehtud oli küljes :) lilla taskutega seelik oli seljas lausa kolmel korral, kahel nendest jõudis ka pildile. Ilmselgelt täiesti lemmikseelik hoolimata sellest, et see puusadele vajub (värvel ei jää enam kõhule pidama, peab kitsamaks tegema või rohkem sööma hakkama...)

Öelge, mis tahate, minu jaoks on sel seelikul just õunapuuõied. Need on ühed ääretult ilusad õied. Alguses roosad või lausa punased, mis avanedes järjest valgemaks muutuvad. Kui lõpuks maha kukuvad, siis on maa valge nagu talvel :) Ehk on õunapuude õitseajal piisavalt soe, et saaks rahulikult seelikut kanda ja mitte külmetada. Täna seelikut kandes oli suur oht külmetuda ja õiteilust sootuks ilma jääda. Ma poleks seda selga ajanudki, aga see on juba pikem jutt.  Alguse värk. Keskel on krookimise jagu kangast. Seeliku kangas on pärit Abakhanist. Sarnast kangast (siniste ja beežide toonidega) kasutasin ühe lapiteki jaoks. Kui kangas soodushinnaga müüki tuli, ostsin seda kohe hulgim. Ilusat kangast pole kunagi palju! Isegi kui see kappi enam hästi ära ei mahu... Kangas on lina ja viskoosi segu, mõnusalt õhuke ja parajalt tihe, et läbi ei paista. Voodrit seega seelikul ei ole.  Lõige on jällegi tuletatud Burda 8677 lõike järgi. Viimati näitasin lillat talvist seelikut ,

Mai esimene nädal on mõnus - olin kodus, õppisin ja õmblesin. Kodus ei pea ju hiiglama korralik välja nägema ja kandmiseks on hunnik riideid. Enamasti ma eelistan mugavates vabaaja pükstes olla, kuid vähemalt kahel päeval ajasin hoopis seeliku selga. Kui ma selgeks saan, kuidas Flickrist pilte enda blogisse linkida (ühegi antud lingiga pilti ei tule...), siis edaspidi pildid juba sealt. Tore oleks näha teiste osalejate pilte ka Estonian Me Made May '14 kaustas. Mis ma kandsin? 01.05 - kandsin seelikut, mis kunagi oli kleit. See on eriti mugavate päevade seelik, sest kummiga värvel ei pigista ja seeliku kangas mõnusalt pehmeks kulunud. Suve poole ehk kannan seda rohkem, siiani on suhteliselt harva seljas olnud. Alustasin koolitööna seeliku õmblemist. 02.05 - kandsin pikka lapiseelikut ja olin paljaste jalgadega. Eile ja täna jookseb nina vett nagu kevadine kask. Arvestades tänast lumesadu oli ilmselgelt liiga vara toas ilma sukkade-sokkideta olla... Avastasin, et lõik

Üks õhtu otsustasin ette võtta enda Bloggeri müsteeriumi. Mind on juba pikemat aega kummitanud Bloggeri ja Google Analytics-i (edaspidi GA) andmete erinevus - Bloggeri statistika näitab igapäevaseid külastusi isegi 100-200 kliki võrra rohkem kui GA. Mõtisklesin spämmkommentaaride üle ja kõige rohkem huvitasid mind kahtlased lingid Referring URLs loetelus (hunnik .ru või .md lõpuga või hoopis muid linke). Sain tol õhtul kogu müsteeriumi lahendatud ja jagan nüüd tulemust teiega :) Esiteks nendest spämmkommentaaridest . Mu blogis saab kommenteerida sisselogimata ja ei pea sisestama lugematuid numbrikombinatsioone. Mõni arvab, et siis tekib hiiglama palju rämpsu, kuid isegi kui seda tekib, läheb see otse rämpsu kausta. Spämmi ehk rämpsu kommentaaride kausta näeb ainult blogi omanik Bloggeri köögipoolelt ja kuskil blogis need nähtavale ei tule. Harva juhtub (mul viimase nelja kuu jooksul ainult ühe korra), et kohatu kommentaar juhtub blogisse teiste kommetaaride kõrvale aga selle saab

Käes on esimene mai ja sellega algas Me Made May! Täna veel täiesti viimane päev lubaduse andmiseks, kes siiani seda ainult mõttes teinud. Minu lubadus sai antud ja tänase kodus olemise päeva puhul kannan enda õmmeldud seelikut. Hiljemalt esmaspäeval on oodata maikuu esimese pooliku nädala raportit - õnneks või kahjuks on mul järgmise nelja päeva plaanideks olla kodus, õppida, õppida, õmmelda koolitöid, heegeldada koolitöid, kududa koolitöid ja valmistuda järgneva kahe nädala eksamiteks. Hetkel tundub mulle, et ampsasin kevadsemestriks endale liiga palju aineid. Kõige suurema põntsu järjepidevale kodutööde tegemisele ja loengutes käimisele pani põskkoopapõletik; istusin tatti täis ja mõtetest tühja peaga kodus, sõin antibiootikume ja ootasin paremat tulevikku.  Kui nüüd koera sabast üle saan, võin endale pika pai teha ja lõpuks ometi keskenduda lapitekkide õmblemisele :) Vahelduseks näitan maikuu rõivaid: paari pluusi, seelikuid, sokke, kindaid, võibolla ka näidiste kaustu j