Kalendri järgi on suvi juba rohkem kui poole peal ja mu viimane postitus oli üle kuu aja tagasi. Vahepeal olen kõvasti erinevas vanuses poisse kantseldanud, mõned korrad õmblusmasina taha jõudnud, ühe korra päikese käes ära põlenud ja oma vanuse numbrit vahetanud. Isegi uue passi ja id-kaardi sain kätte. Aga ma pole jõudnud ühtki ägedat jakki endale õmmelda, ebasümmeetrilise alläärega kleidi proovivariant on ikka pooleli ja teksast lühikesed püksid alles kangana ootavad käärida alla minemist. Mulle tundub juba, et alati on poolikuid töid ja ideid liiga palju - valmis nendest jõuab vaid üksikud. Juulis keskpaigas, kui olin neli päeva ainult väiksema noormehega kahekesi kodus, otsustasin oma ahnuse tulemustega tegeleda. Sorteerisin ja lappasin kangaid ilusti kokku, et need kappi ära mahuks. Ma pean siinkohal silmas vaid rõivaste õmblemiseks mõeldud kangaid (lapitöö omad ei mahu ammu enam kappi...). Siis jäi silma nii palju kangaid, mis on ilusad, mõnusad, pehmed ja ... üldse mitte min