Kunagi ammu oli mul valge puuvillane kampsun. Mulle täitsa meeldis seda kanda kuni üks hetk ma avastasin, et kampsun on täiesti laiusesse veninud. Selleks hekteks nägi see välja pigem nagu langevari mitte kampsun. Seega jäi see seisma kappi. Siis tõsteti ta konkusse - sinna, kus kõik vanad ja selga mitte sobivad/mahtuvad riided lähevad... Paar nädalat tagasi avastasin konkust teksaseid välja otsides, et kamps on ikka alles ja endiselt hästi säilinud - polnud kollaseks läinud ega koid teda purenud.
Kampsunit heas olukorras nähes teadsin kohe, et temast saab kott. Suvine õlakott nimelt. Tõin ta vanemate kodust enda juurde, pesin ära ja panin kappi. Ja seisma ta jäi jälle. Kuni eile õhtul avastasin, et TK Käekott hakkab kohe-kohe läbi saama ja minul pole mitte midagi ette näidatud. Läksin kapi kallale ja mõtteid oli peas juba miljoneid - pisike heegeldatud kott, pisike kangast kott ilma sangata jne. Siis nägin kampsunit ja teadsin kohe, mida teha.
Algselt tahtsin voodriks valida punase kanga, kuid kartsin, et äkki annab värvi. Seega tuli beež vooder ja valgete täppidega beež pael (kunagi e-Bay'st ostetud, et nii nunnu ja ehk läheb vaja :D) leidis endale koha nii sangal kui koti kinnitusena.
Kott ise sai välja lõigatud suhteliselt suur - 45x40 cm. Voodri õmblesin nn pesuõmblusega, taskuid sisse ei teinud. Suure tuhinaga sai tehtud ja töö valmis umbes kahe ja poole tunniga :)
Eile kotti õmmeldes ei leidnud ma alguses ei enda paelte kogu, ei kääre, ei lõikurit (õnneks on alusmatt suur ja paistab kohe välja), ei lukkusid (kahjuks või õnneks polnud sobivas pikkuses heledat lukku, mida kasutada). Vot sedasi on kui kõik VÄGA korda koristad ja siis tükk aega ei õmble :D Nüüd aga on kõik jälle sassis - kott sai küll valmis, kuid teksadest lõigun juba uue projekti jaoks 15x15 cm suuruseid ruute välja...
Nüüd aga on vaja kott jalutama viia ;)
Comments