... mis ma Mannile järgmiseks selga ajasin, vajab ka näitamist. Selle punase kleidiga on mul väga kahetised tunded. Seega panengi selle postituse kirja alustades negatiivsest ja lõpetades positiivsega. Ajaline järjekord sealjuures on täiesti pahupidi pööratud.
Kartulikott enne õmblemist |
Punase kleidi vihast punaseks ajav pool: KANGAS! Kui ma olen ostnud kanga, maksnud selle eest raha, ilusti nõuetekohaselt selle läbi pesnud (sest ma pesen kõik oma kangad läbi, et vältida hilisemaid halbu üllatusi) ja siis! Pesumasinast välja võttes oli mu kangas krudisev, nii mõneski kohast kokku tõmmanud (või lausa kokku kleepunud), üleni topiline ja karvane (ma ostsin selle täiesti siledana poest). Ma olin nii pettunud, et mõtlesin selle kanga sealsamas poodi tagasi viia. Aga ei viinud. Mõtlesin, et saan ehk kuidagi ikkagi ära kasutada.
Teine negatiivne pool on see, et abikaasa hüüab seda kleiti punaseks kartulikotiks. Või salliks, mis ma olen lohvakalt endale ümber keeranud... Ma olen sellisest kriitikast häiritud, sest ma tean, et see on tõsi. Aga mis sa siis ära teed, kui üks hetk pole enda kinnisideest jagu saanud ja ühe punase kartulikoti endale ikka valmis õmmelnud.
See topiline kangas... |
Kolmas negatiivne pool - kuidas saada topilisest kleidist viisakaid pilte? Eriti peale seda, kui oled terve päev selles istunud loengutes olles. Eks see viimane oli enda süü, kuid tegelikkuses ma lootsin, et saan ehk ülikoolis kuskil valgemas kohas pildid juba tehtud. Ei läinud päris nii...
Neutraalne pool - hoolimata topilisusest ja kartulikoti välimusest oli sellega päris mugav terve päev ringi kalpsata. Teine neutraalne osa on see, et kleidi tegemiseks ei kulunud palju aega - isegi kraele mõeldud nööpe ei kulutanud ära, sest nähes kanga käitumist, asendasin nööbid ühe prossiga.
Selg |
Kergelt positiivse poolele liikudes ütlen, et mulle väga meeldib kanga värv ja hea langevus. Sellise lõike puhul ei tohi kangal mingit jäikust sees olla. Positiivne on ka kanga koostis - viskoos (aga mitte 100%, ülejäänut kahjuks ei mäleta).
Rohkem positiivsust annab mulle rahulolu endaga - ma olen ammu tahtnud taolist lõiget õmmelda endale (lõike joonistasin ka ise ühe pluusi järgi). Kleidi algidee pärineb sellelt naisterahvalt (ma ikkagi vahin ta kleiti ja suunurgast tilgub ila...). Mõnes mõttes valisin katsetamiseks täiesti õige kanga. Esiteks ei raisanud kvaliteetset ja kallist kangast ning selle viskoostrikotaaži pehmus ja struktuuritus sobivad väga hästi.
Veel rohkem rahul olen teadmisega, et õppisin uut moodi kraed õmblema ning hoolimata paarist voldikesest, sain tehnika kätte ning kasutan seda kindlasti mõne teise rõiva puhul. Samuti on hea nüüd vaadata, kui lai peaks krae olema, et ei jätaks salli muljet :D
Krae allnurgas on volt ja valge liimiriie kumab ka läbi. |
Lisaks toob rahulolu teadmine, et üks talvine kleidike on mu kapis lisaks ning hoolimata kergelt räsitud välimusest saab seda siiski kanda. Veel rohkem toob rahulolu teadmine, et kui mu sall-kartulikotikleit mind ära tüütab, saan selle lihtsalt seelikuks teha.
Tore on ka see, et kangas oli tegelikult 50% allahinnatud ja ma ei maksnud selle eest hingehinda. Tõenäoliselt oli see ka põhjuseks, miks ma kangakauplusesse tagasi ei läinud.
Õhtul peale loenguid. |
Kõige rohkem pakub rahulolu teadmine, et kui ma midagi endale eesmärgiks sean, siis saan sellega ikka hakkama küll :P
Millise kleidi siis järgmiseks õmblen? ;) Ma arvan, et tuleks tagasi taaskasutuse radadele minna. Seda enam, et TK Värskenda oma garderoobi hakkas lõpuks ka pihta!
Comments