Sokid, sokid, sokid

Juhtusin blogisse. Vaatasin, et augustikuu on täiesti tühjalt mööda läinud, september juba rohkem kui poole peal. Vähe on tehtud, palju on juhtunud :) Eks näeb, kuidas sel aastal edasi - võibolla jääbki üks-kaks postitust kuus mu limiidiks. Nüüd aga kolm ühes - kolm paari sokke, üks postitus.

Niisiis külmal juulikuu päeval sorteerisin oma lõngade sahtlit ja leidsin sealt Novita Nalle sokilõnga. Eelmised endale kootud sokid olid leidnud juba tee prügikasti (sest augud olid lappimiseks juba ammu liiga suured) ja seega otsustasin vardad sisse lüüa. 

Lõng ise on ilus metsmarjade värvi, sisaldades punast, lillat ja roosat, sekka valge-halli säbrulist ka. Kõik täiesti minulikud värvid. Keras meeldis mulle see kombinatsioon rohkem kui sokkides. Pitsilised sokid (ikka sama lemmikmuster) said üleni Novita lõngast; teise paari puhul kasutasin sääreosas ka G-B Jil lõnga. Tõenäoliselt oleks üks sokk muidu varvaste osast ilma jäänud, sest marjakirjut lõnga jäi vaid väike kerake alles.

Kogu tehnilise poole panin kirja oma roosasse kudu-märkmikusse. Millise emotsiooni ajel ma sellega poest koju küll tulin, jäi endale arusaamatuks. Ju ma lihtsalt naudin erinevaid kauneid kirjatarbeid, kuigi enamasti jäävad need kasutamata seisma. Sel puhul vähemalt otsustasin ühe märkmiku asjalikuks muuta ja panin sinna sokkide andmed kirja. Ehk järgmine kord on abiks kudumisel.

Lisaks kahele paarile sokkidele kudusin kiirelt ka ühed pisikesed valmis. Või noh - mitte piisavalt pisikesed, aga ehk põnnile talve lõpu poole juba piisavalt parajad. Õpetus nagu ikka Isetegijast, lõngaks oli Steinbach Wolle Supersport. Oleks võinud ikka peenema lõnga võtta, saanuks pisemad sokid. Aga oleks-poleks... 

Selleks talveks vähemalt minul ja pisipõnnil varbad soojas :) Hea, et külm juuli tegudele ajas ja augustikuu soojakraadid said ka sujuvalt sokkidesse kootud. Vanarahvas juba teadis, et rege tasub suvel rautada...