Roosa poekotike

Ühel päiksepaistelisel aprillikuupäeval tuli mul suur tahtmine jälle Tyvekiga mässata. Sestab kraamisin kapist välja oma roosa äärmiselt libeda materjali, et see hooga Tyveki peale teppida ja siis kärsatada :P

Vabakäeteping :P

Marja Matiisen õpetas oma kursusel topeltraami õmblemist (mis on tõeliselt lihtne ja väga effektne lahendus) ja ma kohe proovisin kodus järgi. Ma arvan, et edaspidi teen kõik "raamimist" vajavad tööd nii!

Kärsatatud Tyvek. Ilma haisuta.

Kott sai välja lõigatud täpselt nii suur nagu kangast jagus. Sisse sai vanaroosa vooder. Pesuõmbluse ehk prantsuse õmblusega kokku õmmeldud.

Raamitud. Sirgeid õmblusi ja nurkade õmblemist tuleb veel harjutada.

Roosa kott on minusse - käis juba rändamas ja poosetamas Tallinna kesklinnas Rahvaülikooli lahtiste uste nädalal ning nüüd võtab jalad alla ja Märjamaale! Tean, et tal saab olema väga hea ja hooliv perenaine ;)

Ootab minekut

Vooder kah :)

Peale roosa kotikese sai kahest kardinajupist ka kokku veel üks poekott. Kolm taaskasutusmaterjalidest kotti ootavad oma järge kokkuõmblemisel. Pealne on triibuline pesumasina tagajärjel. Vooder on mõnus ruuduline.

Poes ära käidud. Sobib väga hästi.

Tugevad sangad ja ruuduline sisu.

PS. Mul on uus logo. Keskkooliajal oli mul käekiri just selline ja mulle väga meeldis. Õpetajaks õppides kohustuslikke kirjatehnikavihikuid täites tasandati mu konksud ära, kuid hetkel on jälle vaba voli. Kui mu tööd on kõik sirgejoonelised ja konkreetsed, siis las vähemalt logo ülemine pool näitab mu "kunstniku" poolt :D

Märge endale: Tyvekit kasutades kuumutasin sileda poole pealt (mitte selle ruudulise-täpilise kareda poole pealt) ja jäi auguline. Kui kuumutada teiselt poolt, siis auku ei tohiks tõmmata.

PS. Topeltraam või lõikekohane kant. Heal lapsel igasuguseid nimesid. Hea lihtne ja arusaadav õpetus siin .