Pohlametsa teki lugu sai alguse siitsamast minu blogist. Nimelt ühe Tallinna kooli lõpuklassi lapsevanemad otsisid käsitöötegijat, kes teeks nende laste õpetajale lapiteki. Ühele lapsevanematest meeldisid minu tööd ja ta võttis minuga ühendust. Olin nõus kokku saama, asja arutama ja sobivusel teki valmis õmblema. Nagu näha, siis meil omavahel kõik klappis - teki kaks põhikangast ja meeldiv tehnika sai välja valitud kohe esimesel kohtumisel. Kaks lemmikkangast ja teki tehnika Tehnikaks sai määratud sama, mis mu mannavahusel beebitekil. Selles olevat nii rütmi kui vaba joont. Midagi on korrapäraselt ja samas on ka lihtsalt sisse paisatud elemente. Mulle endale meeldib nii mõelda. Mõõtudega sai ka üksjagu mõeldud. Voodi laiust me täpselt ei teadnud, kuid vähemalt teadsime seda, et jalutsiosa ei ole. Selle järgi valisime mõõtudeks 2.2 x 2.2 m. Ulatub kindlasti üle äärte ja samas ei jää kahele poole äärtesse lisatud laste nimed liialt mööda maad. Otsisin lisakangaid. Ja nagu ikka...