Nagu ma aeg-ajalt blogis kirjutanud olen, on mul tõeline õnn kuuluda ühte lapihullude gruppi. Meil on umbes täpselt 15 aktiivset liiget (ja mõned, kes veel pole nägu näidanud) ning nad kõik jagavad sama haigust - lapitehnika vaimustust ja soovi selles areneda. Me grupi viimane kokkusaamine toimus Põltsamaal Katre Arula pool. Olime seda kohtumist kaua oodanud ja ootamine tasus end kuhjaga ära. Mul on päevast väga positiivsed muljed, mis ei lasknud õhtul magamagi jääda (pluss naermisest-jutustamisest valusad suunurgad ja põsed). Katre Arula tööd on reaalsuses tunduvalt ilusamad - siis paistab välja nende kihilisus ja väikesed detailid. Ilma väikeste detailideta poleks aga üldpilt üldse sama. Mõnus oli nii ühelt kui teiselt poolt uurida ta õmmeldud kleite, katsuda nööpe kangaste vahel ja saada aimu tegelikust tööhulgast nende esemete taga. Õppisime Katre kindakirjatehnikat ja lõiketehnikat. Praegu ma ei suudagi otsustada, kumb tehnika rohkem meeldis. Mõlemad...