Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Mul on uus kott! Õmblesin nii masinal kui käsitsi, tikkisin ja imetlesin. Viimast vist isegi liiga palju, sest aega võttis selle tegemine. Kogu loo jutustamiseks tuleb suunduda talvepäeva, mil õnn mu õuele sadas... Mitte lumi, vaid mööblikanganäidised! Nimelt sain kõne armsalt inimeselt, haarasin noorema lapse kaenlasse ja sõitsin kohale - selleks, et auto pagasnik otsast otsani kanganäidiseid täis laduda :) Õnneks (vahel ma mõtlen ka kahjuks) ei jäänud kõik need mulle endale. Ahnus on suur küll, aga mul hakkas kahju nendest teisest kahest kangahoolikust :D Igal juhul jagasin selle rõõmuhunniku kolmeks ja nüüd jõudsin enda hunnikust ehk 1/30 õmblemiseni :D Kott ju selline keskmist sorti, mitte lõputult mahukas märss.  Kaks alumist suurt tükki läksid esi- ja taguküljeks, teistest tulid luku äärde ribad ja kaunistuse ruudud. Mõte kunstnahast kotte teha oli kohe, tahtsin lapitehnikat proovida aga ükski idee polnud päris SEE. Pinterestis jäi silma üks nahatükkide j...

Ükspäev riidekapis sorides avastasin, et särgid on kõik tuhmiks jäänud ja polegi nagu midagi selga panna. Muidugi polnud! Viimati õmblesin endale mõned särgid eelmisel suvel ja neid on nüüdseks omajagu kantud ja pestud. Tuligi väike värskendus ette võtta. Kolm tükki on valmis, mõned on välja lõigatud ja igasugu ideid põnevamate särkide jaoks on pea täis. Õmblustoa grupis on praegu jääkide kasutamise koosõmblemine käimas ja ma tahtsin enda jäägikasti ka tühjemaks saada. Igal särgil on oma jumaldatud kangajupp - esimese puhul on selleks tumepunane kangas, mida oligi vaid särgi ülemise osa jagu; teise puhul on see kortsukangas (mida õmmelda ma üldse ei jumaldanud), kolmanda puhul kunagi saadud imeline neerumustriline tükk (millest jäi ainult riba järgi). Lõige Ottobrest, varem juba läbi õmmeldud, seekord jätsin varrukad ära lihtsalt. See kortsuriie tegi trikke ja ma pole üldse rahul tulemusega. Aga palaval suvepäeval mänguväljakule minemiseks on hea küll :) Sinisek...

Veebruaris õmblesin ühele kallile inimesele kingituseks kardigani. Küsisin enne mõõdud ja siis valisin ilusti mõõtudele vastava suuruse. Tulemuseks oli tegelikult umbes kaks numbrit suurem kardigan, mille materjal ei aidanud asjale kaasa. Nimelt kasutasin ühelt soodusmüügilt ostetud mõnusat ja pehmet puuvillasegust kangast, mis aga lõputult venib ja venib... Lubasin siis uue ja väiksema õmmelda, esimese vasika jätsin endale - sobis nagu selga küll. Esimene eksinud vasikas :) Nüüdseks on seesama kardigan juba vähemalt kolm korda pesus käinud ja mulle lootusetult suur. Tundub, et see kangas muudkui kasvab ja kasvab. Sellist kogemust polegi varem olnud... Materjali on veel alles aga järgmise asja sellest lõikan vist kohe alguses mitu numbrit väiksema :D Inimene õpib kogu elu :) Ma siis õppisin, et mõni kangas võib lõputult suuremaks venida Uue katse jaoks täpsemate mõõtude ja soovidega varustatult asusin õmblema. Valisin materjaliks puuvillase interlock trikotaaži,...

Mul oli kunagi Bergamost ostetud pluus (või kampsun, kuidas nüüd õigem olekski), mis peale mitut pesu mulle lühikeseks ja kitsaks jäi. Eks ikka pluusis oli viga, mitte minus. Pluusi materjal aga mulle väga meeldis ning ma kohe mitte kuidagi ei raatsinud seda Uuskasutuskeskusesse saata. Mälestused reisist ja ilus tekstiil lausa nõudsid, et ma seda kuidagi endale õmmeldavas pluusis uuesti kasutaks. Pluus enne katki lõikamist Leidsin kangaste kuhjast tavalise tumesininse trikotaaži ja see sobis ideaalselt kokku siniste triipudega - viimastest inspiratsiooni saanuna tulidki suured triibud mu pluusi kaunistama. Piisavalt pikkade ribade puudumisel on vahepeal ka tühjad kohad. Ma olen jällegi nii rahul oma idee ja teostusega :P Üldvaade - 6 riba teevad ikka asja ägedaks. Ribad on kanga peale õmmeldud ja ääred on kõik lahti ja karvased - annab nii laheda efekti. Natuke jäi seda heledat pluusi veel alles, mul juba mõtted töötavad, et kuhu ma ülejäänud ribad tööle rak...

Leidsin hiljuti oma ühele murele hea lahenduse. Nimelt lõike järgi kangast detaile välja lõigates polnud midagi head sinna paberi peale raskuseks panna. Kasutasin küll oma lapitehnika suuri joonlaudu, aga neid pidi alati siia-sinna liigutama, tihti olid need hoopis kuskil teiste asjade all või üldse liiga suured. Proovi ise lühikese varruka lõike peale 60 cm pikkust joonlauda paigutada :) Siis aga nägin kuskil pilti, kus olid suured metallist seibid kanga peale paigutatud ja need hoidsid kõik asjad ilusti paigal. Selleks, et ehituspoest need meeles oleks ära osta, läks veel umbes pool aastat aega ja lõpuks võtsin eraldi käigu just nende seibide nimel ette. Seibide servad on aga teravad ja sakilised ning oleks kangast niite välja tõmbama hakanud. Haarasin oma heegelnõelad, mõnusalt roosad puuvillased lõngad ning heegeldasin seibidele kuued selga ja sabad külge. Nii mõnus oli nendega töötada! Piisavalt rasked, piisavalt suured, sabadest saab hästi kinni haarata ja tänu erksale roosale v...

Sellel aastal õmmeldud asjade pilte vaadates avastasin, et polegi nagu midagi endale teinud. Kuidas siis nii saab! Muidugi üks hetk on tunne, et mitte midagi pole selga panna! Tegin siis oma Design Your Wardrobe mapi lahti ja otsisin välja projekti, mis lähimate sündmuste jaoks sobiks - plaanis oli midagi sellist ( link ). Päris õiget lõiget mul koheselt võtta polnud, kuid kapis leidus poest ostetud sarnane pluus, mis üleni topiline ja kandmiskõlbmatu. Lõin sellele käärid sisse ja saingi omale lõike. Uuele pluusile said peale vanalt pluusilt maha lõigatud pitsiribad kah :) Mustad kandid on ka jäägikastist. Materjaliks valisin selle tohutult keerdu hoidva (vist villaseguse) silmuskoelise kanga, siis poleks kahju olnud kui asi välja ei tule. Pluus hoiab natuke keerdu ja süüdi on selles kangas - nüüd on lihtsalt hea teada, et lõige toimib ja järgmine kord kasutan kvaliteetsemat materjali. Pealegi sai see keerdus kangas enam-vähem otsa lõpuks. Teine asi, mille üle ma ü...

Kui me aastaid, vist lausa kaheksa, tagasi oma uude koju kolisime, elasid siin ees ühed köögitoolid. Mulle kohe üldse ei istunud nende toolide katted - tumesinised ja kuidagi kurvad. Mõtlesin, et lähimal ajal tuleb need ära vahetada millegi parema vastu. Kui suurem poiss kasvas ja ise söömist harjutas, sai pidevalt katteid pestud ja lapiga puhtamaks nühitud, kuid katteid vahetada polnud mõtet. Kui üks õppis piisavalt viisakalt sööma, tuli juba järgmine väike lagastaja ja ikka polnud mõtet vahetada. Nüüd, kui suuremad mehed käisid isa-poja reisil, võtsin asja kätte ja mõtlesin teha neile toreda üllatuse. Üllatus see tõesti sai - poiss tuli koju, nühkis toolikatet (arvas, et mingi rätik sinna peale pandud) ja siis küsis, et kas ma olen uued toolid ostnud :) Enne ja pärast. Katete vahetamine oli tegelikult oodatust tülikam - klambrilööja streikis iga natukese aja tagant ning pehmenduseks olnud poroloon oli välja veninud ja tahtis äärte peal väga muhklikuks jääda. Andsin...