Skip to main content

Lapitöönäitus "Päike"


Üks hästi ilus ja rahulik lugu. Täpselt selline läbiva õnnetundega lugu, mille rahulik meloodia toob rahu ja soojuse. Lugu, mis viib mõtted rändama. Loo taustaks võib lugeda minu lugu:

Mul oli üks imeline päev. Alustuseks oli pikk kõne Õmblusmamsliga. Nii hea on rääkida, kui inimene on sinuga ühel lainel ja oskab kaasa rääkida kõikidel teemadel. Me omavahelisi kõnesid peab alati keegi kolmas katkestama, sest muidu me istuks praegugi veel telefoni otsas ja ideed muudkui voolaksid...

Kodus oli vaikus ja rahu. Laps lasteaias, mees tööl. Minul aega tund-paarõmmelda oma tekki. Read läksid ludinal ja tunne oli suurepärane - tore osa päevast ju alles ees!

Selleks toredaks osaks sai tõeline maiuspala: kohtumine vanalinnas järgmise sümpaatse inimesega ja lapitöö meistrite näitus "Päike". Näitus toimus Tallinna Rahvakunsti Galeriis, peale meie oli ainult kõrvaltoas müüja ja tagatoas keegi. Me muudkui ahhetasime, jutustasime, imetlesime töid ja nautisime vaba hetke.

Jagan teiega siin oma hetki läbi kaamerasilma. Neile, kes ei saanud ise kohale minna. Neile, kes tahavad silmale pai teha.

Esimene töö, mis silma rõõmustas, oli teksast. Autori nime ei pidanud ma kordagi otsima, sest see töö ütleb kohe: Marja Matiisen! Minu meelest on see fantastiline, et kunstniku tunneb tema töödest ära. Nendel töödel lihtsalt on oma käekiri, oma meeleolu, oma aura... Näitusel oli teisigi selliseid töid, mille tegija tundsid ilma silti otsimata ära. Mõneti ma olen kade, et mul pole veel sellist väga omast käekirja. Minu käekiri alles areneb ja iga esemega, mida loon, saab see üha tugevamaks.

Marja Matiisen "Taustajõud"

Teine imetluse esilekutsunud töö asus kohe Taustajõudude kõrval. Elle Ikävalko "Jää on murdumas" imeline kooslus lõngadest, tüllist, paelast ja andest need kõik üheks tervikuks siduda. Taolised kõigest kokku üheks tervikuks tööd annavad väga hästi aimu inimese loovusest. Tahaks olla tunnistajaks loomeprotsessile ja vaadata inimese pea sisse - mis sel hetkel toimub. Kuidas tulevad need mõtted võtta erinevad materjalid ja need ühte siduda. Tehnikad on küll õpitavad, kuid eks igaühe loovus seab piirid... Mul tekib alati aukartus nii loovate inimeste ees.

Elle Ikävalko "Jää on murdumas"

Kolmas mind paeluv töö oli jällegi Marjalt. Selle töö korrapärasus, sümmeetrilisus ja värvid tõmbavad su endasse. Lisaks väga oskuslikult kasutatud illusioon-niit, mida pidi tükk aega otsima. Arvasin juba, et kõik ribad on sinna võluväel kinnitatud, sest ühtki õmblust neilt ei paistnud. Võluvägi on selles töös sees nagunii.

Marja Matiisen "Ta tõuseb taas"

"Loojang Muhus" Katre Arulalt. Alustasin kirjeldust nii ja naapidi, aga kustutasin jooksvalt kõik maha. Mõne töö puhul jääb sõnadest lihtsalt väheks.

Katre Arula "Loojang Muhus"

Mu viimane lemmik oli osavalt kasutanud erinevaid villaseid kangaid ja arhailist tikandit. Tulemus oli mõnusalt karge ja soe, oma ja armas. Täpselt selline, nagu kargel talvepäeval villasesse mähkinult looduses silma puhkad.

Mall Vesilo "Päike talves"

Kandsin seda näituse emotsiooni mitu päeva endaga kaasas. Tunne hõlmas imetlust, austust, väheke kadedust (mis on ju edasiviiv jõud) ja soovi ise ka teha tööd, mis teistele palju rõõmu ja inspiratsiooni tooks.

Airiin Saarso "Päevapäikesed"

Elle Ikävalko "ja õhtupunas seisame kui kolde ees" (M. Under)

Vasakult paremale tööde autorid: Katre Arula, Ene Pars, Aime Peever
Vasakult paremale tööde autorid: Elle Ikävalko, Marja Matiisen, Ene Pars
Vasakult paremale tööde autorid: Mall Vesilo, Hilja Sepp, Airiin Saarso, Katre Arula
Vasakult paremale tööde autorid: Elle Ikävalko, Anni Kreem, Mall Vesilo, Hilja Sepp

Viimane foto enne lahkumist. Otsevaates on Kristi Tederi töö, teised juba eelnevalt nimetatud.

Peale näitust mõnus lõuna, millele järgnes mu reedeõhtune kohustuslik loeng loovusest. Hommikul tegelesin enda loovuse arendamisega, päeval olin inimeste loovusest tulnud töid vaimustunult vaadanud, õhtul jagasin enda loovust teistega. Ettekande teemaks oli minu loovus, selle avaldmine ja mis seda toidab.

Mis siis on mu loovus? Ruudustikus omale meelepäraste mustrite joonistamine võiks lihtsalt kokku võtta. Valge paber või üleni valge kangas ehmatab mind. Jooniks sellele ruudud ja ülejäänud on juba puhas rõõm. Näitasin oma lemmiktöid, rääkisin ideede leidmisest ja töö valmimisest kentsakaid juhtumeid. Kõige parem tunnustus oli ettekande lõpus tulnud küsimus - kui ma tellida tahan, kuidas siis ühendust saab...


Imelisi päevasid ja oskust neid nautida!

Comments

Malle said…
Aitäh, et meile ka näitust jagad!
Minu absoluutne lemmik lapitöömaailmas on Elle Ikävalko! Olen tema käe all mõne tarkusetera kogunud, tema töid näinud ja näpuga katsunud.
Triine said…
Tänan jagamast! Fantastilised tööd!
Õmblusmamsel said…
Ma olen sinu postitusest nii innustunud, et kribasin pool kaustikutäit teksti loovusest ja ideedest ning lähen nüüd kunsti tegema.
Anonymous said…
Ma otsisin ka seda niiti :=). Mulle meeldis väga ka see päike ja vikerkaar.
Terje