Tekk

Alguse sai tekitegu juba siis, kui mul veel õieti kõhtu ees polnudki... Siis tuli suur kõht ette ja kadus jällegi. Pisike jõudis majja aga tekitegu ikka polnud lõppenud. Nüüd viimastel päevadel olen end kätte võtnud - kaua ühte asja võib venitada. 

Algselt oli plaanis uhke tegelustekk koos igasuguste mänguasjadega, mis käiks teki pealt lahti ja kinni tagasi. Nüüdseks jäi ainult mõte - saaks ometi see lapiteki osagi valmis, tühja nendest mänguasjadest seal peal! Nii ma siis passisin neid tükke kokku mahulise vatiiniga ja fliisist põhjaga. Ladusin kõik kolm kihti üksteise peale ja arvasin, et võiks kohe läbi ka teppida - siis lihtsam pärast ääred kinni õmmelda! Ega ma seda ei taibanud, et kui olen teki läbi teppinud, siis ei saa ma ju seda enam õiget pidi pöörata :D 

Vuristasin siis ääred kokku, pöörasin teki õiget pidi ja seisma ta jäi jällegi. Poja ei andnud aega, et saaks tekiteo jälle käsile võtta. Ju ta teadis, et kui ükskord tekk valmis, siis temal diivanil lebamisega pikka pidu pole ;) 

Nüüd siis ahjusoojana-õmblusmasina kuumana- see tekk sai oma kohale. Poja aga magab rahulikult emme-issi voodis ja ei teagi mis teda homme ees ootab :) 

Põhjaks on tumepruun fliis, pealmised kangad puuvilla ja millegi muu segu. Mänguasjad pole kahjuks minu tehtud - Vandu pärit Balti jaama turult (juba 10 aastat tagasi päästsin ma ta sealt), Koopaorav koos tõruga on katsikukingitus pojale ta onu poolt, roheline Draku on värskelt saabunud Saksamaalt vanaisa poolt ja Putuka-Mutuk on poja esimese reisi mälestus  Helsingist :P Viimane on praegu lemmiktegelane, kellele poja üritab kätega pihta saada.