Skip to main content

TKV Romantika

Juba ammuilma aega tagasi oli IT-s selline armas projekt nagu TKV Romantika. Kui registreerimine lahti läks võitlesin tükk aega iseendaga aga panin end siiski kirja. Hoolimata hunnikust erinevatest töödest, mis mu tähelepanu ootasid...
Minu suurimaks rõõmuks tuli mulle pakk Tintsult! Ma imetlen tema töid ja tegemisi! Ja meil on olnud ka üks tore omavaheline kohtumine seoses roosa lõngaga. Seda enam olid kõhus mõnusad liblikad, kui pakki kätte saades saatjana tema nime nägin! Ahhetamist ja ohhetamist ning elevust-rõõmu jätkus mulle kohe mitmeks-mitmeks päevaks :) Pakis oli imeline ise tehtud karp, mille kaant kaunistas paeltikand. 
Ma siiani käin seda karpi näpuga silitamas ja imetlemas...
Karbis sees mõnusalt magusalt lõhnavad teeküünlad, pitsid ja satsid, šokolaad ja armas kaart. Lisaks tulid pakist välja teeküünla alused/klaasid, mis suurepäraselt sobivad mu elutuppa! 
Teeküünlaklaasid
See pakk oli lihtsalt täiuslik! Mugisin karbist võetud šokolaadi ja vahtisin oma imelist pakki. Täiesti võrratu romantiline pakk ja mul on nii hea meel, et otsustasin siiski pakivahetusest osa võtta. 
Minu võrratu pakk Tintsult!

Saatuse sõrm loosil andis mulle aga kõva pähkli pureda - pidin paki tegema Susale! Kes natukenegi IT-s ringi vaadanud ja uudistanud, see teab, et tema tööd on üdini ainulaadsed ja täiesti tema oma käekirjaga tehtud. Läbi aegade on tal olnud minu suur imetlus tema tööde suhtes. Puresin kolm päeva iga vaba hetk tema kahte blogi - käsitöö ja mõtlemise nurgakest. Lõpuks jäi kõrvade vahele kõlama tema suur Rootsi vaimustus. Alustasin internetis tuhlamist erinevate rootsipäraste käsitööliikide suhtes. Rootsi vaimustavad pitsid küll romantilised ja armsad, aga sellist meisterlikkust, et pitse ka ise valmis tikkida, minus veel pole. Tikkimisega pole ma kunagi väga sinasõber olnud. Mis siis ikka - tuli rohkem kaevuda. Kuidagi kobamisi jõudsin rootsi põiminguni (swedish weaving ehk huck weaving). Oh, mis vaimustus mind tabas! Pealtnäha lihtne tehnika aga lööv tulemus! 

Ning siis tekkis tagasilöök - sellist riiet, millele neid imekenasid tikandeid põimitakse, pole Eestist kuskilt saada... Enamik kangapoe müüjaid polnud rootsi põimingust midagi kuulnud, riidena soovitati ainult Aidat. Aga Aida riidest ma käterätte teha ei tahtnud. Ja käterätid rootsi põiminguga pidi Susa saama! 

Nukralt Kangas&Nööbis ringi lontides jäin vahvelriide ette seisma. Palusin müüjannalt tömbi otsaga nõela ja uurisin kangast. Tegin arvutusi. Mõõtsin. Lõpuks jalutasin poest välja valge ja sinise vahvelriidetükiga. Sinist enda tarbeks, valge romantika jaoks. 

Kodu jõudes alustasin pusimist valge kallal. Kõigepealt kangas pessu, kuivama ja siis triikrauaga üle. Õiges mõõdus tükid välja lõigatud (4 tk, sest esimene pidi ju aia taha minema) ja alustasin tööd. Tuulasin netist mustreid, ammutasin ideid. Kuna vahvelriie ruudustik on tunduvalt suurem õigest "huckist", siis ühtki mustrit üks-ühele üle võtta polnud võimalik. Endale arusaamatul põhjusel üritasin esimese hooga põimingut teha pärlniidiga. See aga on liialt peenike ja ei jäta ilusat tulemust. Järgmised proovid tulid juba õige materjaliga - puuvillase lõngaga. Tahtsin tugevat romantilist punast, aga kartsin selle värvikindluse pärast. Seega otsustasin õrna roosa kasuks. 

Põimingut teha oli tõeline nauding. Üks õhtu ei pannud kellaaega tähele ja lõpetasin alles siis, kui liiv silma jõudis, läbi rähma nägin kellaajaks 2 öösel... Arvestades, et hommikul tavaliselt äratus kell 7, tuli kiirelt magama kobida.
See oli esimene... :)

Tikandid valmis tekkis ideekriis - kas ja millised heegelpitsid. Mitte ükski ei tundunud piisavalt hea. Lõpuks jällegi oli abi internetist. Sain erinevad mustrid ja kaks esimest rätti said pitsid päris kähku külge. Viimast pitsi heegeldades aga lõppes niit. 2 rida oleks vaja olnud teha ja samasugust niiti enam polnud. Aeg surus peale ja lähedal olevatest poodidest ka enam ei leidnud. Seega tuli teise otsa pitsil üks rida vähemaks harutada ja lõpetada mõlemad omamoodi. Üldse oli ülim närv sees ja paar plaanitud asja ei õnnestunud. 



Lisaks rättidele valmistasin šokolaaditrühvlid. Valgest ja tumedast šokolaadist, sisse sai peidetud ka mandel. Ja lisaks rändasid pakki Geishad, sest need meeldivad ju kõigile :)


Pakkisin asjad kokku, pistsin ümbrikusse juurde veel viimasel hetkel USA-st saabunud päris-päris hucki riiet, roosilised salvrätikud, ühe romantilise mereõhtu pildiga kaardi ja nii see teele läkski. 

Oh kui suures pabinas ma olin kõik need päevad, mil pakk Pärnus ootas ja siis veelgi suuremas, kui avastasin, et pakk on välja võetud. Minu suureks õnneks Susale aga pitsilised rätid väga meeldisid :)

Kogu pakk
Lubasin endale, et nii pea enam TKV-st osa ei võta, sest aega lihtsalt pole. Kuigi hing nii kripeldas TKV Teeme lapse rõõmsaks registreerimise ajal... Südame rahustuseks sain aga oma pojale midagi valmis :) Kahekuulise blogipausi ajal sai ka üks pisike eraviisiline pakivahetus veel läbi viidud, sellest kirjutan päeva-paari pärast. 

Aitäh kõigile, kes jõudsid kogu mu ausa ülestunnistuse läbi lugeda! 

Päikest!


Comments

Anonymous said…
Minu ilus-armas pakk! :D Nii huvitav on lugeda, mismoodi Sul ideed tekkisid ja kuidas Sa kangast otsisid ja tikkisid. Rätikud muutuvad päris elusaks!
Aitäh Sulle suurt vaeva nägemast! Mul oli tõesti ülihea meel seda pakki avades!!!
SUSA
Meeli said…
Mis viitsimisest sa räägid? Su postitust oli nii nakkavalt põnev ja ilus, et haaras mind endaga täielikult kaasa. Selliseid lugusid aina loeks ja loeks (ning endal jääks kõik asjad tegemata :D).
Kadri Kivistik said…
Ma olen kõrvust tõstetud :) Aitäh!
Ennike said…
Njaa... Minule pole küll keegi selliseid ilusaid rätikuid kunagi teinud. See nüüd oli ilmselge vihje:D:D:D