Skip to main content

Must kleit kontserdile

Ma käisin ühel imelisel kontserdil. Ma kohe teadsin, et see saab imeline olema, sest olen varem teda kolm korda laval näinud ja midagi alla fantastilise ei saanudki sealt tulla. Räägin nimelt Tommy Emmanuelist, Austraaliast pärit kitarristist, kes on kindlasti üks paremaid akustilise kitarri mängijaid (minu ja paljude teiste arvamuse kohaselt). Siin on tema stiilinäide:



Kontserdist teada saades oli jälle tüüpilise naise probleem: mul pole mitte midagi selga panna! Õnneks aega oli, kangast ka (lausa mitme-mitme kleidi jagu) ja lõikeid samuti. Täitsa töötav õmblusmasin ja äärestusmasin ootasid laual ning õnneks käed kasvavad õigest kohast välja. Ehk ma õmblesin endale kleidi. 

Mann on natuke vähem puusakam kui mina, talle tuleks väiksem kleit õmmelda.


Lõige Ottobre Woman 5/2015 ajakirjast. Algselt taskutega kleidist sai minu puhul taskuteta variant. Algse lõike järgi istus kleit õlgadest, rinnust ja puusast väga hästi. Isegi rinna alt oli ilusti paras. Aga taljest oli kleit nagu kossakas ning taskud tegid üldpildi veel hullemaks. Niisiis võtsin küljeõmblustest mõnuga sisse, kaotasin taskud ja sain endale sobiva peaaegu väikse musta kleidi. 

Selja tagant

Kangad on tõenäoliselt puuvilla ja elastaaniga interlock trikotaažid, mõlemad pooled näevad samasugused välja. Ma üleni musta kleiti ei tahtnud ja tumelilla annab nii mõnusa aktsendi. Must kangas ja minu triikraud ei tahtnud ainult koostööd teha - kui triikraud oli piisavalt jahe, et kanga külge ei kleepuks, ei saanud sellega sissevõtuvolte ilusti maha pressida; kui triikraud oli piisavalt soe, et saaks, kukkus ta kangast kõrvetama. Tundub, et on aeg uue triikraua jaoks. Õnneks minu seljas on kleit piisavalt ümber, et sissevõtuvoldid ei jää nii selgelt näha nagu number väiksema Manni seljas.

Õmblusi pealt läbi ei teppinud, nii meeldis hetkel rohkem.

Kleit oli seljas mõnus ja mugav. Mustad sukad, mustad kingad, mõned ehted ja juuksed juukselakiga taltsutatud - ma nägin täitsa erinev välja oma tavapärasest kodusest olekust. See on see, kui harva välja pääsed (ilma lasteta, kes õlad täis tatistavad ja sukad lõhki tõmbavad)... Varsti tuleb uus kontsert. Huvitav, kas ma selleks ajaks jõuan endale veel mõne uue hilbu õmmelda? 

Vist ikka ei kvalifitseeru LBD tiitlile :)

Kui kaamera taga nägusid ja napakaid hääli tehakse, siis ei saagi normaalselt poseerida :D

Comments