Skip to main content

Enesekindlaks värvide abil - raamatututvustus ja minu värvid selle järgi (1. osa)

Viimasel ajal on mulle üha enam kätte sattunud erinevaid stiili-, värvideõpetuse ja moekunstnike raamatuid. Hea on näha, et eesti keelde ikka on nii mõndagi tõlgitud ja kõike ei pea inglise keeles lugema. Tänu sellele tulin ideele tutvustada oma blogis neid, mida olen lugenud ja millest uut õppinud. Esimese raamatuna võtsin ette "Enesekindlaks värvide abil", mille on kirjutanud Veronique Henderson ja Pat Henshaw. Ilusti 11 aastat tagasi eesti keelde tõlgitud ja hoolimata fotodel kantavate rõivaste tegumoe aegumisest ja nüüdseks natuke naljakaks muutumisest on raamat siiski väga hea oma värvide valimise, rõivaste lõigete sobitamise kehakujuga ja erinevate näpunäidete poolest.

Ma jõudsin selle raamatuni tänu meie väiksele lapiseltskonnale, kellega koos plaanisime oma värve analüüsida. Oma värvide all mõtlen siis neid, mis me näonaha, juuste värvi ja ka isiksusega kokku sobiks ja mis meid surnust elusaks teeks. Nagu me avastasime, siis üks meist lööb mustas särama nagu oleks ta veetnud imelise puhkuse kuskil palmi all ja läbi teinud kõik spa-protseduurid ja teine endale musta jakki selga tõmmates võib kohe kirstu pikali visata, sest nahatoon muutub kaameks nagu surnul. Kahjuks ma kuulun sinna viimaste hulka.

Need värvid pidid täitsa minu värvid olema. Olen nõus! :)

Väga äge oli erinevaid salle näo alla sättides vaadata, kuidas nahatoon muutus tervemaks või kuidas järsku lõid välja kõik kortsud, mille olemasolu polnud enne märganud. Veelgi toredam oli see, et me kokkutulekul selliseid katseid tehes olime kõik ühel meelel - kui ikka värv sobis inimesele, ahhetasime koos nagu ühest suust. Ise peegli ees katsetades jääb ikka tagasisidest puudu, nüüd said ehk kõik kinnitust juurde ja leidsid värve, mille kandmise peale varem ehk mõelnudki polnud.

"Enesekindlaks värvide abil" koosneb päris mitmest osast ja kui raamat otsast-otsani läbi töötada, saab kogu oma välimuse luua üheks täiuslikuks tervikuks. Mulle nii meeldib, et peale värvide osa vaadatakse üle ka stiil, kehakujule sobivad rõivad, näokuju, meik, soeng, aksessuaarid ja kõik muud pisiasjad välimuses, et moodustuks ühtne terviklahendus pealaest jalatallani :)

Veebruari inspiratsioonileht sai täidetud nippide ja nõuannetega sellest raamatust.


Aeg muutuda all on test ja vastavalt sellele soovitatakse kohti, millele eriti tähelepanu pöörata. Ma peaks eriti tähelepanu pöörama oma soengule, meigile, garderoobi kokkusobitamisele ja muidugi - värvitüübile.

Tõesti - aeg muutuda on käes! Õnneks iga sellise raamatu uurimisega, enesepeegelduse ja uute teadmistega ma muutungi aina paremaks :)

Ma alustasin oma värvitüübi leidmisest. Raamatus on kirjeldatud Munselli süsteemi järgi värvide teooriat ja tänu sellele muutus isegi juuksuri värvisüsteem mulle selgemaks. Lisaks on eraldi kirjeldatud erinevate värvide mõju riietuses. Mulle näiteks meeldiks kanda musta, mis selle teose järgi jätab mulje võimust, üleni musta riietudes võib aga jääda mulje fantaasia puudumisest. Must aga pole mulle väga sobilik värv ja seetõttu peaksin kandma rõivastega koos aksessuaare näo lähedal (ehted, sallid), mis on mulle sobivas toonis. Lisaks tasuks mul musta asemel tinahalli, helehalli või jäise halli poole vaadata. Samuti meeldib mulle nii sinist kui ka lillat kanda ja need peaks olema loogika, mõistuse, loomingulisuse ning tundlikkuse värvid. Väga hästi sobivad mu isiksusega kokku. Natuke roosat leidub ka mu garderoobis (eriti soojal hooajal) ja see peaks teistele jätma mulje õrnusest, empaatiast ja tooma minus esile naiselikkuse. Mis mul sellegi vastu olla saab! Järelikult võiks ka talvisesse garderoobi tumesinise kõrvale roosat lisada.


Nii ilus on end Claudia Schifferiga võrrelda.

Minu enda eksperimendid ja koos naistega katsetamise tulemusel sai määratud, et mu põhiline värvitüüp on hele. Kes ma muu oma sinakas-hallide silmade, blondide juuste, kahvatute ripsmete ja päikese käes kergelt põleva nahaga ikka olla saan? Mu iseloomulik koloriit on hele ja ma ei tohiks kunagi kanda kahte tumedat värvi koos kanda, sest ma ise "kaon" nende taha ära. Näo lähedal peaksin kandma heledamaid või keskmise sügavusega värve. Minu "mustaks värviks" võiks olla kivihall või tinahall. Soovitatud on ka tammetõrupruuni ja kakaopruuni aga need ei kuulu minu isiklike lemmikute hulka.

Heleda värvipalett. Kõik värvid peale roheliste ja kollase mulle täitsa meeldivad ja tunduvad õiged.

Heleda värvipalett ongi täpselt see - hele! Ideaalne kõikide suviste riiete puhul aga talvel tahaks küll vähe tumedamaid värve näha. Ju siis tuleb rohkem lihtsalt heledaid pluuse-kampsuneid oma talvisesse garderoobi lisada, et ma iga sügis-talv ka terve jume säilitaks.


Minu hinnangul on mu alatüübiks jahe. Mu nahk on pigem roosakas kui kuldne, mu silmadel on pigem kahvatu ja udune ilme kui särav ja samblaroheline on täielikus ebakõlas mu nahaga. Jahe alatüübi värvidel on sinine alatoon. Ma peaks vältima sooje, tugeva kollase alatooniga varjundeid ja värve. Meikimissoovitusi vaadates tõdesin kohe, et ma olen kunagi juhuslikult valinud täpselt õige huulepulga tooni - merekarbikarva roosa. See on ka läbi aja ainuke huulepulk olnud, mida kasutan; nii kahju, et nüüdseks see peaaegu otsas. Silmapliiatsiteks peaks ma kasutama hoopis graniithalli, ametüsti või tumesinist. Viimane toon mul täitsa on ja pean tõdeda, et see tõepoolest sobib paremini kui tavapärane must.

Juuste värvimisega on varasemalt olnud pettumus - mul polnud üht kindlat juuksurit ja kui ma käisin erinevate juures, siis värviti mu juuksed liiga sooja tooniga blondiks. Nüüd, kui mul on mitmeid aastaid olnud ainult kaks erinevat ja väga head juuksurit, leidsime ühise koostööna, et mu juuksevärvi hulka tuleb halli segada. Vastasel juhul olengi nagu kullerkupp, mis aga on totaalses konfliktis mu näonahaga. Praegu aga töötame mu juuksuriga selle nimel, et täiesti heleblondist vähe tumedamaks saada.

Nagu ka pildilt näha, siis musta riietatuna kaob hele värvitüüp täitsa ära.

Raamat annab ka rõivaste kombineerimise soovitusi soojadeks ilmadeks ja külmadeks ilmadeks, viimaste puhul on tume jakk kokku sobitatud heleda pluusiga. Tegelikult väga hea lahendus ja ma ilmselgelt pean seda rohkem enda garderoobis rakendama hakkama.

Sirvides edasi neid värvitüüpe avastasin, et ma natuke pehme värvitüübi alla. Pehme värvipaletis on päris palju hele ja jahe värvitüübi värve ning osad sügavamad toonid lisaks. Kui ma oma päris blondi pea tumedamaks värvin, võin kindlasti mõned tumedamad toonid juurde võtta ja ei pea muretsema riiete taha kadumise üle.


Pehme ja jahe värvitüüp, mis nagu ka võiks mulle sobida. Eriti kui juuksevärvi vähe tumedamaks muuta.

Ainult, et pehme ja jahe tüübi tumedamaid värve kandes peaksin ka oma meiki vähe tumedamaks tegema, et tumedamate toonide taha nägu ära ei kaoks. Selle värvitüübi esindaja võiks ka musta värvi vältida. Kui aga nii väga musta on vaja kanda, siis võiks valida tekstuuritud kanga, mis pehmendab musta, ja valida sellised lõiked, et must ei jääks otse näo alla (v-kaelus).


Minu värvid said sellega selgeks. Järgmises postituses kirjutan raamatust edasi - teemadeks on kehakuju, stiil, rõivaste detailid ja lõiked, näokuju jne. Ma leidsin nii palju põnevat, mida tahaks jagada ja endalegi kirja panna, sest hetkel veel on mu raamat raamatukogust laenutatud. Kel aga see kodus seismas on ja kasutust ei leia - palun võtke ühendust! Ma hea meelega kodustaks ühe sellise õpetliku teose ära! :)

Comments