Uus aasta, uus puhas algus

Täiesti süümepiinadeta alustan ja soovin kõikidele oma blogi lugejatele head uut aastat! Mul on kuusk veel toas ja võin soovida küll :)

Kui aasta esimese päeva järgi ennustatakse uut aastat ja need peaks tõeseks osutuma, siis minu aasta tuleb iiveldades, dieeti pidades (kaks banaani ja röstsaiaviil pluss ohtralt mineraalvett) ja kolmetunniseid lõunauinakuid tehes. Täpselt nii möödus mu esimene päev. Teine päev oli hoopis teine tera.

Kolmas päev tõi kaasa buldooser-meetodil koristamise. See sõnapaar on pärit Õmblusmamslilt ja see võtab ülihästi kokku täpselt selle, millega ma (rumala) peaga algust tegin - lükkasin kabineti põrandale kokku kõikide riiulite, kappide ja sahtlite sisu ning hakkasin siis asju tagasi õigetele kohtadele sorteerima. Terve päeva möllasin seal ja pea terve järgmise päeva ka!

Päris algus. Abikaasa küsis seda pilti nähes, et kas see on tõesti kabinet???

Kui ma paar aastat tagasi oma õmblusnurga kabinetti kolisin, polnud mul üldse aimugi, kuidas asju hästi ja loogiliselt paigutada, sest enne oli mul pea kaks korda rohkem ruumi. Lisaks muutus mu õmblemise suund natuke ja muud käsitööd on palju vähemaks jäänud. Nii olidki mul kummutis hästi kättesaadavas kohas suur sahtlitäis lõngu. Seda sahtlit avasin viimati vist aasta tagasi kui ma uurisin, kas sinna mõni teine asi ka mahuks. Niitide sahtlis võtsid vardad ja heegelnõelad ruumi ja masinaõli oli neid seal veidi õlitanud suures hirmus, et need rooste lähevad... Paelte sahtlist ma ei julgeks vist kirjutadagi - kingakarbitäie paelte harutamisele ja korralikult papitükkide ja pesulõksudele kerimisele kulus mul 3-4 tundi (lapse koolitööde kõrvalt). 

Olukord on juba paremuse poole liikunud, isegi vaba põrandapinda paistab!

Korrastatud niidisahtel, kuhu mahtusid ka nimesildid ja õmblusmasina tarvikud.

Korrastatud paelte sahtel, kuhu nüüd mahtusid ka lukud, mis enne kingakarbis kuskil kõige kõrgemal riiulil olid.

Korrastatud suurte niitide sahtel, lisaks on seal kandipaelad, kummid ja liimipaelad.

Varem õmmeldes ajas mind ikka nii pahaseks, et lukkude karbi kättesaamiseks pidin tooli otsa ronima, kummide karp oli alatihti kuskil kangakuhja all ja liimiriided ja -paelad olid täitsa kadunud pool ajast. Nii ma otsustasingi, et kõik, mida ma tihti vajan, läheb lihtsalt kättesaadavasse kohta. Seetõttu on nüüd kummid, lukud, liimiriided ja -paelad ilusti kummutis ja nendele ligipääsuks pean vaid triikimislauda nihutama. 

Ka Ottobred said uude kasti, kus nendel rohkem ruumi ja parem ligipääs. Lambi all karbis on kõiksugu nipet-näpet kraami, riiulil pea kõik mu käsitöö raamatud ja ajakirjad.

Triikimislaud ja triikraud olid ka alatihti ees. Kahjuks ruumipuuduse tõttu on need nüüd ka ees aga kummutit teistpidi seina äärde paigutades avastasin selle tagant uuesti pistikupesa. Ehk nüüd sain triikraua pikendusjuhtme palju lähemale ja seetõttu on palju mugavam neid liigutada! Pistikupesade avastamisel panin riiuli otsa ühe laualambi ka veel, sest mulle üldse ei meeldi hämaras tööd teha ja laevalgus kahjuks jääb triikimisel täpselt selja taha. Nüüd on valgem ja mõnusam.

Tööriistakarpi (üleval pildil punane) sorteerisin kõiksugu metalli, mis muidu oli ühes kingakarbis koos. Seal on kottide õmblemise jaoks vajalikud metallrõngad, iluneedid, trukid ja kõik muu pisike nodi, mida ma kokku olen varunud. Osa nendest polnud meeleski... Nüüd on! 

Vasakul üks alumistest riiulitest, paremal pildil ülemised. Libero kastis on nüüd lõngad :)

Kummutist välja tõstetud lõngad, vardad ja muu kraam läks aga karpidesse ja kapi kõige kõrgemale riiulile, kuhu ma ilma toolita kuidagi ei ulatu. Panin karpide külge sildid ka, et ära ei unustaks, mida seal kõike leidub. Kui kudumistuju või heegelnõela haaran, saan sealt vajaliku välja rookida ja ülejäänu tagasi laduda. Iseasi, millal see tuju tagasi tuleb.

Kangariiulitele läksid aga kõik mu rõivaste õmblemiseks mõeldud kangad. Voltisin neid ilusti täpselt metallkorvi mõõtudesse, et külgede pealt oleks värvivalik kohe näha. Ainult jääkide kast näeb kaootiline välja.

Kogu sorteerimine ja koristamine käis mul järgmistel põhimõtetel:

1. Kas mul on plaanis seda asja/kangast kasutada? Kui jah - läks edasi järgmine küsimus, kui ei (juhtus harva...) panin kõrvale ära.
2. Kas ma kasutan seda asja tihti või harva? Tihti kasutatavad asjad läksid kergelt ligipääsetavatesse kohtadesse, harva kasutatavad asjad sorteerisin karpidesse ja panin kapi kõrgemaile riiulile või üldse katusealusesse panipaika.
3. Eraldi sorteerisin igasugu jõuluehete tegemiseks vajaliku, jõulukangad, rootsi põimingu kangad. Enamik riiulipinda võtavad silmkoelised trikotaažid või dressikangad, natuke on ka sitside, teksakanga ja muudele kootud kangastele mõeldud.

Niimoodi on väga hea! Kui olin viimasedki asjad paika saanud, istusin tükk aega oma toolil ja imetlesin kätetööd. Täielik rahulolu!

Kabinetis õmblusnurgaga lõpetades tõdesin, et tegelikult on see vaid pool kogu tööst. Nimelt on mul kohe seal seina taga maast laeni kapitäis lapitööks kangaid, muruniidukikasti täis igasugu tekstiile, suur-suur kastitäis taaskasutamist ootavaid rõivaid ja siis veel mõned õmblusmasinate karbitäied igasuguseid tekstiile.

Nüüdseks olen aga targem - buldooserit ma lapse toas tööle ei pannud! Haarasin hoopis sületäie kangaid kapist, mõõtsin ära optimaalseks paigutuseks riiulipinna ja arvestasin, et igale riiulile tuleb neli kangakuhja. Lõikasin välja õiges suuruses papitüki ning selle abil alustasin kangaste voltimist. 

Keskel sinised on õigesti volditud, all ja üleval kangad alles ootavad. Seda kappi pole ma mitu aastat koristanud...

Tänane nõuanne kõrva taha panekuks ongi - mõõtke ära oma riiulipind, arvutage välja kangakuhjade soovitav laius ja sügavus ning hakake papi abil kangaid õigesse suurusesse voltima! Hoiab ruumi kokku, hunnikud saavad pilkupüüdvad ja väga lihtne on siis leida soovitud kangast! 

Väiksemaid tükke saab niimoodi voltida, suuremad tasub kõigepealt õigesse pikkusesse voltida ja siis papi ümber õigesse laiusesse voltida.

Minu kapp on nüüdseks juba päris hea - kaks ülemist riiulit on juba kaetud kaheksa ühesuuruse kangahunnikuga, mis omakorda on värvide järgi sorteeritud. Ühte nendest voltisin ainult lastele mõeldud kangad, siis on neid hea lihtne leida. 

Siin veel töö alguses, kuid tundub, et korralikult voldituna mahub riiulisse palju rohkem kangaid kui varem!

Mulle tundub, et see aasta saab väga mõnusalt planeeritud, sorteeritud ja korras olema! Lisaks õmblusnurga organiseerimisele ja kangakapi korrastamisele olen hoogsalt koostanud oma õmbluspäevikut. Täna käisin just trükkimisvõimalusi uurimas. Kui olen oma õmbluspäeviku kätte saanud, jagan tegemislusti ja pilte teiegagi! 

Minu õdus, puhas, korras ja armas õmblusnurk.

Uute tegudeni!