Skip to main content

Jõulud 2018

Detsember, nagu alati, saabub täiesti ootamatult ja salakavalalt niimoodi aasta lõpus ja tundub, et kunagi ei jõua kõike õigeks ajaks valmis. Õnneks eelmisel aastal mõni asi sai ikka tehtud ja nii mõnigi jääb uut jõulu ootama. 

Alustuseks õmblesin oma päkapikkudele sokid, mis ei haise ja mis mahutaks kõik toodud kingitused. Nimelt oli nendel plaanis tuua peotäie kaupa Legosid koos mõne lehekülje juhendiga ja nii sai jõuludeks kokku pangamaja, ekskavaator, helikopter ja politseiauto. Palju asjalikum kui järjekordne Lego City advendikalender. Mis muidugi ei tähendanud, et seda teist ei toodud - siin majas ju kaks last :)

Sokkidel on pikad paelad, et saaks ka vajadusel voodi külge riputada.

Nii armas oli näha oma üht esimest lapitööd (linik kummutil) koos viimastega. Kõik linikud, mis ma kunagi emale õmblesin, sai maalt kokku korjatud ja mu kodu kaunistama toodud. Nendega on palju toredaid mälestusi ja plaan on sarnaseid juurde õmmelda - kunagi ema kokku ostetud jõululised kardinaid on veel alles ja saaks uusi mälestusi nendega seostada. Pealegi sai 2018 liiga vähe lapitöid tehtud. See viga tuleks sel aastal parandada. 

Kui päkapikud on eriti helded ja toovad ka jõuluvanalt kirjad :)

Jõul!

Väikse mööbli ümberpaigutamise tulemusel oli kummuti kohal ilus tühi sein, kuhu sai ühe kuivanud puuoksa riputada ja sinna külge ohtralt mu enda tehtud ja kunagi ema õmmeldud, kleebitud ja meisterdatud päkapikke riputada. 

Detsembri alguses jõudsime oma lapiseltskonnaga ühe kohtumise maha pidada. Selleks, et ainult suu ei käiks (söömise ja jutustamisega), sai ka näpud tööle pandud. Mina õpetasin volditud kuuskede meisterdamist, Terje õpetas penoplastist pallidele kanga peale panemist ehk jõulukuulide meisterdamist. Ma olin alguses väga skeptiline aga miskipärast valmis neid pärast rohkem kui sülle mahuks :D Kahjuks unustasin osa neist pildistamata, ju siis teen uued :) Aitäh, Terje, uue pisikuga nakatamast! 

Üks esimesi kuulidest.

Erinevas suuruses katsetused

Vasakpoolne puuvillaste kangastega, parempoolne laiade paelte ja nööpnõeltega

Puuvillaste kangastega kuulid ja samast kangast kuused läksid kingituseks
Erinevaid kuuski sai ka juurde tehtud.

Vahetult enne jõululaupäeva sai põllu peale metsa sõidetud. Täpselt nii! Tallinnast umbes 40-minutilise sõidu kaugusel asub suur põld, kuhu on hulgim kuuski kasvama pandud. Suurem osa neist nii pikad, et (meile) tuppa ei mahuks, kuid me poistega leidsime sealt ühe imeilusa kuuse. Tingimus oli, et kuusk ei oleks minust pikem. Või kui jah, siis ainult natuke... Kuidagi selgus aga kodus, et kuusk on minust pea meetri võrra tegelikult pikem. Seepärast see autosse mahtuda ei tahtnudki ja kui kodus sai veel 20 cm alt ära võetud, oli kõik ideaalne.

Me Jõuluvana peab küll musklis olema, igal aastal suured kingikotid kaasas :)

Plaanisin kuusele riputada minu lapsepõlvest pärit klaasehted, kuid esimese hooga jäid näppu me enda meisterdatud ehted ja nii need kuusele saidki. Kui aga maja lapsi täis sai, tõdesin kui õige oli klaasehted praegu veel karpi jätta. Jõuluõhtul vedas Jõuluvana kaks suurt kingikotti tuppa ja istus mu ilusa jõulupuu kõrvale. Ütlemata tore, et kogu perekond jälle koos oli!

Pidu läks järgmisel, ülejärgmisel ja üleülejärgmisel päeval ka edasi. Aastavahetus möödus aga rahulikult kodus :) 

Nüüd tuleks aasta kokku võtta ja uue aasta lubadusi paika panema hakata!

Comments