Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Mõnda aega tagasi kirjutasin enda FB lehel nii: Eurokangas Helsingi kesklinnas. Vaatan kangaid ja leian ühe, mis väga meeldib. Hind u 39€/m. Vaatan edasi ja leian teise, mida kohe ostaks: 69€/m. Järgmisena leian kaks villast kangast mantli/jaki jaoks: 120€/m ja 260€/m. Siltidelt näen, et Valentino ja Chaneli special edition kangad. Oh, kus on küll mu lotovõidu miljonid?  Toona tulin poest välja kolme tunduvalt odavama kangajupiga. Kokku 1.5 m kangast. Mulle nii meeldis, et leidsin ühe mustrilise ja kaks erinevat tooni ühevärvilist sarnase venivuse ja raskusega kangast. Saan need kolm omavahel kokku kombineerida ja lisada ühe juba olemasoleva kanga. Plaanis õmmelda mõnusalt lapiline kleit (eriti kui leian veel ühe mõnusa mustri juurde). Rahalist lotovõitu pole ilmselgelt saanud :D Kangaste sobitamisega aga edasi. Üheks loovtekstiili tööks oli vajalik teha kaunistuskrookeid. Kaunistuskroogete jaoks tuleks kangale kanda täpid, mida õiges järjekorras k...

Ma viimasel ajal muud ei teegi kui vingun ja virisen. Ilmselgelt on see märk vähesest õmblemisest. Tegelikult peaks õmblusaega isegi olema, aga olen koolitöödega järje pealt maas, unelen arvutis ja tegelen saja muu asjaga (millega tegelikult hetkel üldse ei peaks tegelema). Organiseeritust ja süsteemi on vähe.  Seetõttu ei hakka praegu üldse pikalt ja laialt kirjutama vaid näitan ette ühe loovtekstiili töö, millest hetkel on olemas normaalsed pildid. Teised tööd alles ootavad valgemat hetke (mis loodetavasti saabub homme hommikul).  Kuidas teie oma töid praeguses pimeduses pildistatud saate? Mustast linasest roosa voodriga ja kaunistatud taskuga kott. Selline natuke pisemat sorti. Tüllitöö märksõnadeks olid valgus, tuli, elutuli. Ma pole suurem asi kunstnik ja seega õmblesin taskule roosa lõkke. Õige nurga alt vaadates võib hea kujutlusvõime korral näha tuleleeke üles poole sähvatamas :) Valgust päevadesse!  /sest päikest ilmselt enne k...

Ma võin ju koolitööde pärast kilomeetrite viisi viriseda, kuid kui õppejõud jätab tulemuse osas vabad käed, on mul tuju kõrgel. Alati võib teha tööproovid ja need ilusti ära vormistada (kudumises just nii tegingi, sest ma pole suurem asi kuduja), kuid õmblemises! Eriti kui aineks on Loovtekstiilid... Loovtekstiile kohe mitte kuidagi ei taha paberite külge kinnitada. Loovtekstiilidele tuleb loovalt läheneda. Loovalt ja praktiliselt mõeldes sai minu maalitud niidigraafika tööst hoopiski äärestusmasina katte tasku.  Need on kased. Ütlen nii igaks juhuks :) Kui kangale maalimisega alustasin, oli õues veel nii ilus - oli rohelist, oranži, kollast, kuldset. Oli päikesevalgust, et seda kõike täies ilus näha. Seetõttu sai maalitud paar kaske, hunnik kõrsi ja rohututte. Mina ja maalimine väga hästi kokku ei käi. Kodus töötlesin maalitud pildi niidiga üle. Nii sai valmis tasku, millele tuli praktiline ese külge õmmelda. Esiteks plaanisin lihtsat poekotti, kuid ühe olen juba selle ...

Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Valminud kiirelt enne külla sõitmist, sest 5€ täiesti tavalise pajalapi eest maksta tundus liig. Ju ma siis olen kooner, aga eelistasin säästa 10€ ja tegeleda õmblusteraapiaga. Tunduvalt odavam on õmmelda kui psühholoogi juures käia rääkimas, et miks ma olen närviline, pahur ja tüdinud koolitöödest. Elu peab ju tasakaalus olema - teed tööd, omandad tarkusi ja lõbutsed. Minu arusaam kvaliteetaja veetmisest on kas õmblusmasina taga või oma perega koos olles. Viimast kahte on viimasel ajal kahjuks vähe olnud ja seetõttu ka pahurus.  Pajalapid on nagu pajalapid ikka. Vahel villane vatiin, mis ei tohiks nii kuumaks minna kui õhuke polüester. Termovatiinile pole veel jahti pidanud ja seega kasutasin kodus olemasolevaid variante. Puuvillased kangadki pärit oma kangakapist. Musta-punasekirju kangas on muideks kunagi Humanast leitud. Siiani imetlen ja mõtlen oma vedamise üle.  Teine viis pingeid maandada on õppida midagi sellist, mis ...

Mul oli sügissemestri esimesel poolel üks tore aine. Täiesti vabatahtlikult panin end sinna kirja ja mitte kordagi ei kahetse. Arvestus on küll alles tulemas ja peale seda saan loovtekstiili aine käigus tehtud töödest pikemalt kirjutada, kuid praegu tahan näidata üht pluusi. Üheks kohustuslikuks kursuse tööks oli teha ettekanne ja praktiline ese ühes aplikatsiooni õmblemise tehnikas. Valikus oli näiteks Hawaii tehnika, Mola tehnika, kileaplikatsioon, liimaplikatsioon, Pärsia aplikatsioon, mahuline aplikatsioon ja minu valituks osutunud inkrustatsioonitehnika. Pika ja raske sõna taga on tegelikult suhteliselt lihtne tehnika. Alguses oli tavaline pluus, millele ma peale joonistasin ja sisemisele poolele teise kanga kinnitasin Inglise keeles reverse aplique (otsetõlkes tagurpidi aplikatsioon) tähendab seda, et pealiskangale pannakse alla teine kangas, õmmeldakse kihid endale meelepäraselt kokku ja lõigatakse pealiskangasse augud sisse. Minu praktiliseks esemeks sai Selveris ...

Kui ikka tükk aega ei kirjuta blogijutte, on hiljem sõrmedel raske jälle alustada. Eelmine postitus oli puine ja tänase jaoks võtan juba teist päeva hoogu. Pühapäeval oli mul väga väsinud olek: kõrvad tuikasid ja valutasid nagu oleks ma nendega terve laupäeva poekotte koju tassinud ja iga küsimuse peale andis mu suu vaid lühivastuseid. Eks see muidu vähene suhtlemine oli väga suureks kontrastiks laupäevase jutustamismaratoni peale. Maraton see tõepoolest oli! Kell 7.25 varahommikul istusin oma autosse ja suundusin koos kahe (ja lõpus meie rõõmuks juba kolme) kaaslasega Lõuna-Eestisse Vastseliinasse. Päeva läbisõit tuli pea 600 km. Tartus Lõunakeskuse Bauhofis ja Statoilis sai vajalikud peatused teha. Esimesest ostsime näiteks käärid, kööginuustikud ja pisikese lillepoti koos alusega.  Idee siit :) Traadist ja nööpidest lill(puu) sai kokku keerutatud kodus, kuid sobivat alust ei leidnud. Muidugi jäi asi täiesti viimasele minutile. Tänu Lembe väga osavatele näppudel...

Ma pole kaua aega endast märku andnud. Viimane postitus oli rohkem kui kuu aega tagasi. Ilmselgelt annab see olukord märku mu tihedast koolitööst. Tegelikult ikka uimerdan aeg-ajalt mööda internetiavarusi, kohtun inimestega ja jõudsin ühele Rahvaülikooli koolitusele end kirja panna. Sellest aga siis, kui koolitus läbi (hetkel ei tuleks tõenäoliselt adekvaatset hinnangut).  Üks hetk aga istusin õmblusmasina taha ja õmblesin. Mitte koolitööd. Juhtus nii, et lapse lasteaiaõpetaja leidis endale töökoha kodu ligidal lasteaias. Meile too õpetaja kohe hirmväga meeldis ja seetõttu tahtsin talle väikese kingi teha.  Loodan, et poekotti on ikka vaja ja et helkur ta nüüd pimedal ajal ikka nähtavaks teeks.  Voodriga poekoti annab kokku voltida Kokkuvolditud poekott ja helkur Ilusaid hetki!