Skip to main content

Pajalapilugu

Õmblemise ajal tiirutab mu peas hunnik mõtteid mida kõiki võiks siia kirja panna, et lugejal oleks huvitav. Kui aga tulen arvuti taha, on kõik head ja toredad mõtted kadunud... Tundub, et seekord õmblesin need head mõtted kõik kantide vahele. Võibolla just sellepärast ongi viimased nõnda kõverad ja halenaljakad ;)

Kantimisest rääkides - mu mees küsis täna, et kas kantimine õmblemisel on kergem või raskem kui raha kantimine. Ma vastasin selle peale, et rahaga on vist lihtsam. Harutasin siis parasjagu esimese pajalapi kanti üles. Olin selle just kinni vuristanud ja avastanud, et hoolimata nurkade ümmarguseks lõikamisest, ei istu need kandid kohe üldse. Lõikasin lapi väiksemaks, et saaks nurgad ometi tagasi. Esimese pajalapi kandid on kastmes a la Kadri omamoodi mõtlemine. Sest keegi teine ei saa ju ometi nõndamoodi kantida. 

Õnneks enne teise pajalapiriide rikkumist, tulin interneti avarustest tarkust nõudma. Keegi hea inime oli teinud sellise lehekülje. Nii et teine pajalapp tuli vähemalt õiget tehnikat püüeldes vildakas. Ehk kastmes a la Kadri proovib õiget tehnikat... 

Kumbagi pajalapi riputusaasast ma parem üldse ei räägi. See pole enam isegi mitte naljakas. 

Vähemalt valisin ilusa pildi ja loodan, et kõik jäävad seda lahtise käega kunstniku teost vaatama ja minu kasinad õmblusoskused jäävad tähelepanuta :) 

Minu lemmikuks osutus kergelt kõveralt teppimine :)

Esimene peal, teine katse all. Köögiseinale lähevad vastupidi - teine ehk varjab esimese ära :D

Kahekesi koos - detsembris hakkan kasutama ka :)

Comments