Poja lasteaiahommikutel saan ma rahus kodus tegutseda. Lubasin endale, et enne uusi töid tegema ei hakka, kui poolikud lõpetatud. Õmblustööd vähenevad hoogsalt, kuid mootoriga vardaid ega heegelnõela pole ma veel üles leidnud ja seega seisavad need tööd ikka veel lõpetamata.
Nimekirjas olnud fliisist kuubiku sain eile hommikul samuti lõpetatud. Alustasin selle tegemist ülikooli ajal (oli miskise loengu jaoks tarvis aga esitasin teise töö) aastaid tagasi. Nüüd oma pojal sellega hea mängida ja loendamist õppida :) Sisu jaoks õmblesin riidest koti ja täitsin selle ühest padjateost ülejäänud materjaliga. Nurkadesse lisasin mahulist vatiini. Selline lihtsake see sai.
Lapse lõunaune ajal õmblesin kaua seisnud lapitehnikas kotile voodri ja sangad. Algselt oli vist plaanis õmmelda üks toekam poekott, kuid mis mul küll arus oli kui puuvillase vatiini peale teppisin.... Eks seepärast kott seisma jäigi - poekotiks liiga raske ja muud otstarvet ei suutnud välja mõelda. Nüüd aga IT sünnipäeva ajaks lõngasid sorteerides tuli mõte, et teeks sellest oma vanaemalt saadud villaste lõngade pesaks. Neid erinevas toonis ja jämeduses lõngakerasid on hulgim ja kilekotis on nadi sellist väärtuslikku kraami hoida. Lõngasahtlisse hetkel aga miskit juurde ei mahu... Voodri servad keerasin üle pealse ja sangad said tugevduseks sisse liimiriide.
 |
| Kott mahutas täpselt kõik lõngad. |
Enne soktooberdamist pean lõpetama poja kaelussalli (viimased read jäänud), enda kaelussalli (pool on valmis), enda vesti (kaenlaaukudeni kootud). Tegelikult võiks ju pääsusaba ka enne lõpetada, kuid selleks ajaks on oktoober kindlasti läbi saanud...
Heegelnõel ka sugugi ei lippa. Suure sinise fileetehnikas liniku lõpetamine aasta lõpuks tundub üha enam ebatõenäolisem... Liiga palju korraga käsil. Samas olen väga rahul, et nii paljud tööd on tehtud :)
Comments