Lapitekk Mõtetega Muhus

Minu eelmine postitus oli väga kurvas noodis. Tänane postitus tuleb rõõmsas toonis, sest päike paistab, hing on saanud kosutust teie headest sõnadest nii kommentaarides kui otse suhtlemisel ja lisaks on põhjust ühte suuremat tööd näidata.

Kes juba märtsikuu Maretit on uurinud, teab, et ühest tekist tuleb juttu. Nimelt mõnda aega tagasi sooviti õpetusi mu teksatekile ja Paistu tekile. Teksatekiga sai lugu lihtne - pesin oma teki uuesti läbi (uues masinas ei tekkinud õnneks ka mingeid probleeme), kirjutasin õpetuse ja saatsin pildistamisele. Paistu teki puhul aga oleks õpetus tulnud liiga erinev sellest, kuidas ma kunagi teki valmis õmblesin. See oli mul selline erinevate tehnikate kobamine ja kombineerimine. Pakkusin välja, et teen uue sarnase teki. Plussiks oli palju lihtsam õmblemine ja seetõttu ka lihtne õpetus.

Uurisin jälle Eesti Tikandi raamatuid ja leidsin meelepärase mustrijupi Muhu rinnaesise kirja seest (Eesti Tikand 2, lk 127). Joonistasin mustri ümber enda kavandite vihikusse, arvutasin vajalikud mõõdud. 

Nii ta algas...

Kangasteks valisin seekord puuvillase valge ja Marimekko punasekirju puuvillase kanga. Viimase leidsin taaskord Humanast - oli teine pooleldi õmmeldud äärtega suure laualina saatuses ja tundus täiesti kasutamata. Made in Estonia sildike lipendas ühe õmblusääre vahel. 5€ ja natukese sentide eest oli seda kangast seal piisavalt.

Esimesed read valmis õmmeldud

Õmblemisega samaaegselt panin kirja ka õpetust. Nii oli endal hea läbi mõelda, kuidas võimalikult effektiivselt materjali, aega ja õpetuse sõnastust kasutada. Tegelikult ei pea olema tekitegu ilmatuma suur asi, ka lihtsalt saab mõnusa katte kui osata asju planeerida ja õiges järjekorras teha. Iga minu tekitegu muutub järjest sujuvamaks ja tööprotsess lihtsamaks. Eks kogemus õpetab :)

Alumine ja ülemine ots omavahel veel ühendamata

Mustriridasid õmblesin kahe kaupa - all ja üleval on ju muster korduv. Nii oli hea mugav järjest õmblusmasina all niiti katkestamata õmmelda. Ridasid omavahel ühendades õmblesin kokku pool ja pool tekki. Kõige lõpuks pooled omavahel ühendada ja saigi üks suur tükk valmis. Lisaks veel valgest kangast raamid ümber. Oleks tegelikult nii väga tahtnud sinna jupi punast raami ka lisada, aga vat selleks enam kangast ei jätkunud.

Voodrile ja vatiinile kinni liimitud

Liimisin teki kihid jällegi kinni, teppisin mööda ridadevahelisi õmblusi valge niidiga. Kui täpselt õmbluse pealt teppida, ei jää isegi punasel mustriosal valge niit väga näha ja säästab erinevat värvi niitide vahetusest.

Enam-vähem paras

Teki mõõdud on 200x200 cm. Äärtesse õmblesin valgest kangast lõigatud topeltkandi, mõlemalt poolelt kinnitatud masinal. 

Ülevalt alla ülevaade :)

Naljakas on see, et kui muidu kõikide tekkide puhul on olnud üks või teine asi endal pinnuks silmas, siis selle teki juures nii tugevaid tundeid ei tekkinud. Või noh - nüüdseks on lihtsalt meelest läinud... Seda võib vist võrrelda sünnitusvaludega ;)

Tepinguread

Tegija märk on ikka küljes

Lõpetuseks üks tore uudis: ma sain mõned päevad tagasi omale mänguasja - peegelkaamerale kaugpäästiku!  Loodan nüüd õmmeldud rõivaid rohkem enda seljas ette näidata, lisaks on Me Made May tulemas ja mul üks mure vähem - vajutan lihtsalt päästikul nuppu ja aparaat teeb muudkui pilti. Ei mingit põhjust enam ainult Manni seljas valminud esemeid näidata. 

Tõestuseks hüppasin oma tekki kaisutama (kes hästi vaatab, näen päästikut mu paremas käes):

Naeratus näole!

PS. Tekk on hetkel omanikuta. Läbirääkimiste tulemusel võid omanikuks saada just sina! ;)