Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Tänane postitus on segu vanematest õmblemistest ja praegustest. Õnneks olen ma nüüdseks palju edasi arenenud ja õmblusmasin on palju parem, seega õmblemine on nüüd üks mu lemmiktegevustest. Oleks seda aega vaid rohkem! Umbes-täpselt 9 aastat tagasi sai Haapsalusse elama kolitud. Kool viis mind sinna. Üürisin korteri ja sain ema käest hunniku ägedaid kangaid kardinate õmblemiseks. Kööki said tibukollased kardinad, elutuppa aga lillad ja üks kirju. Magamistuppa oranž kardin. Esimestest ja viimasest mul hetkel küll pilte pole, aga elutoa kardinad said üles pandud vanemate kodus. Sealsesse elutuppa sobivad need kui valatult.  Toona Haapsalu ajal sai tehtud ka üks pisike linik. Nüüd juulikuu TK Hubase kodu projekti käigus õmblesin teise veel. Hetkel on see aga veel minu kodus ja ootab maale sõitu.  TK Hubane kodu juulikuu töö - õmmeldud linik Edasi... Näitamata on jäänud ka veel mu TK Maasikad ja lepatriinud projekti töö. Täitsin täpselt oma plaani - mul oli olem...

  Kõik algas Sutsukese teksatekist , mida ma suu ammuli vaatasin. Siis tegid tekke ka MariMarike , Adelliine ja teised. Ning hoolimata kõigist hoiatussõnadest pesumasina rikkumise ja hullu sodihulga kohta, lõikusin mina enda teksadevaru 15x15 cm suurusteks ruutudeks (suuremaid lihtsalt ei saanud lõigata, kuna siis oleksid enamikel pükstel sääreosad lõikamata jäänud). Teksatekk enne õmblemist ;) Teksaste lõikumine läks ludinal tänu lõikenoale, matile ja headele joonlaudadele. Teksa õmblemine aga nii kähku ei läinud - esiteks sain õmmelda ainult siis, kui mul poiss üleval oli. Sest mehe jutu järgi "tulistas" mu õmblusmasin nii kõvasti, et sel ajal ei saa keegi magada. Mõtlesin küll, et see tekk ju ei vaja teppimist ega tagust ja seega saab kiirelt valmis, aga võta näpust! Õmblesin sik-sak pistega, laius 3mm ja tihedus 0,7 (nagu Sutsuke soovitas), eelnevalt läbi ei teppinud. Tekk maha laotatuna enne õmblemist Niiti kulus kogu tööle müstilised 1600 meetrit. Kaks suure...

Kunagi ammu oli mul valge puuvillane kampsun. Mulle täitsa meeldis seda kanda kuni üks hetk ma avastasin, et kampsun on täiesti laiusesse veninud. Selleks hekteks nägi see välja pigem nagu langevari mitte kampsun. Seega jäi see seisma kappi. Siis tõsteti ta konkusse - sinna, kus kõik vanad ja selga mitte sobivad/mahtuvad riided lähevad... Paar nädalat tagasi avastasin konkust teksaseid välja otsides, et kamps on ikka alles ja endiselt hästi säilinud - polnud kollaseks läinud ega koid teda purenud.  Kampsunit heas olukorras nähes teadsin kohe, et temast saab kott. Suvine õlakott nimelt. Tõin ta vanemate kodust enda juurde, pesin ära ja panin kappi. Ja seisma ta jäi jälle. Kuni eile õhtul avastasin, et TK Käekott hakkab kohe-kohe läbi saama ja minul pole mitte midagi ette näidatud. Läksin kapi kallale ja mõtteid oli peas juba miljoneid - pisike heegeldatud kott, pisike kangast kott ilma sangata jne. Siis nägin kampsunit ja teadsin kohe, mida teha.  Algselt tahtsin voodrik...

Suvi on siiani lennanud linnutiivul - maasikahooaeg on juba läbi saanud ja samuti meie pere kõik sünnipäevad. Jaanilaupäeval sai mu pisike poeg aastaseks, seejärel oli kaasa sünnipäev ja eelmisel reedel sai minu oma peetud.  Sünnipäevaks saadud kollaste õitega kuuking. Pikemalt saab lugeda siit . Kogu selle aja jooksul küpsetasin 3 rabarberi-hapukoorekooki (retsept pärit siit , ainult et mina kasutan põhjana tavalist muretaigent), ühe kohupiima-virsikutordi, ühe vaarika-toorjuustutordi ja 2 maasika-valge šokolaadi-toorjuustutorti. Kahjuks ainult üks nendest jõudis pildile - teised said kõik enne ära söödud. Sellist küpsetamisrallit aga pole tükk aega olnud :)               Valge šokolaadiga maasika-toorjuustutort Peale suure küpsetamise tuli ka vaaritada. Moose loomulikult. Esmalt sai keedetud 5 l rabarberi-maasikamoosi, siis 4 liitrit maasikamoosi. Seejärel mõni päev vahet ja eile sai tehtud 4 liitrit musti...

Mõnda aega tagasi algas isetegijas projekt TK Käsitöökoht korda. Ja jumal tänatud, et algas! Sest .... (oh jah - pildid räägivad enda eest... ainuke vabandus on see, et iga kord kui midagi tegema hakkasin, pidin selle pooleli jätma kiirustades - pisike poja ei oska veel oodata, kuni ema asjad korda paneb...). Kirjutuslaud uppumas. Kapi üks... ... ja teine pool. Kummut, kus sees... ... selline sassis sahtel. Kummutipealne - poolikud tööd, karbid ja isegi poolik jäätee minestanuna. Segapudrusahtel Siin oli kunagi raamaturiiul Selline elu toimus. Ja mina ise ei olnud üldse õnnelik. KUID! Nüüdseks on lood hoopis teised :) Mida ma siis enda toa heaks ette võtsin? Sorteerisin ära pärlid ja müüsin maha need, mida ma enam kasutada ei plaani. Endale jäi ainult natu-natu, millega isu korral tegeleda. Need aga panin ilusti karpidesse, harutasin viimasedki poolikud tööd üles ja sorteerisin ka üksikud pärlid ilusti ära. Sorteerisin ära lõngasahtli ja kerisin kera...

Alustasin pojale lapiteki tegemist juba eelmise aasta lõpus. Novembris kogusin kangaid ja pilt oli selline. Osad tellisin läbi E-bay, osad sain siinsest kaubandusest. Plaan oli kindel - rohelise ja kollasega tekk, mille peal on lapsel hea ja mõnus. Esimesena tegin enda käsitöökausta joonise. Siis teise joonise. Seejärel kolmanda. Kuna suurus oli tähtis (meil on võimlemismattidest alla pehmendus tehtud), siis lõpuks panin kolmest kavandist kokku oma teki joonise. Kõige keskmine plokk sai valmis eelmise aasta lõpus või jaanuaris, enam täpselt ei mäletagi. Edasi hakkasin ääreplokke tegema. Märtsi alguses oli seis selline: Nurkadesse tegin pildiruudud, nende kõrvale kokku 8 palkmaja ruudukest. Siis jäi asi jälle seisma. Mai alguses tuli aga mõelda TK Hubase kodu mai töö peale ja võtsin teki tegemise uuesti käsile. Jupp jupi haaval ja pidevalt poega õmblusmasina talla juurest eemale vedides sain lõpuks pealse osa enam-vähem valmis. Mida rohkem tekk ilmet võttis, seda suurem isu oli mi...