Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Ma sattusin ingliskeelseid blogisid sirvides ühe blogipostituse peale, kus kirjutati sellest, kuidas tänapäeval on tohutult palju erinevaid lõigete pakkujaid ja nii lihtsalt kättesaadavad pdf lõiked. Mõtlesin, et sama kehtib vist minu puhul ja otsustasin oma kogemusest kirjutada. Minu lõikekogud aasta alguses - lambi kõrval karbis on Ottobred ja mõned nn ümbrikulõiked. Kummuti peal Babolati kast on enamasti Burdasid täis. Kui ma õmblemisega alustasin umbes 7 aastat tagasi, olid põhiliselt Burdad ja Ottobred olid vist väga vähe levinud. See, et netist oleks saanud lõikeid välja printida (ka suuremalt kui A4 peale), polnud üldse levinud. Nüüd, kui osalen mitmes erinevas FB õmblusgrupis (me enda Eesti omas, mitmes erinevas rahvusvahelises grupis), tuleb infot erinevate lõigete pakkujate kohta nii palju, et silme eest võtab kirjuks. Mul on tekkinud mõned lemmikud tegijad, kelle lõiked tihti kõnetavad ja tahaks need kohe töösse panna. Nii ma siis vaatan Itch to Stitch grupis ...

Mõnda aega tagasi avastasin Itch to Stitch imelised pdf formaadis lõiked ja õmblesin siis kohe Lindy Petal seeliku omale. Jagelesin siis oma arvuti ja A4 suuruses lõigete printimisega ning sain teada, et isegi 2mm suurem kontrollkast põhjustab hulganisti probleeme. Nii ma suundusin Koopia ja Niini koopiakeskusesse ning lasin hulgim lõikeid välja printida. Ei mingi probleemi! Nad printisid nii Itch to Stitchi, Seamworki, Collette ja Deer and Doe lõiked välja ja kõik olid täpselt õiges suuruses! Eriti tore, et nad keerasid need ilmatu suured paberid rulli ja lõigete maha võtmine sealt pealt on imelihtne! Ei mingeid murdejooni, mida sirgeks triikima või pressima peab.  Peale seeliku õmblemist võtsin ette Uvita pluusi , mis samuti tasuta lõige. Plaanisin ägedat pitsikaunistusega pluusi, kuid suutsin pitsi triikrauaga ära kõrvetada. Ega ma siis sellele ei mõelnud, et kivikesi tuleb kuuma triikrauaga peale panna ja pits sellist kuumust ei kannata :D  Nii ma siis seda lah...

Viimastel kuudel on mu õmblusmasin vaikinud. Kangahunnikud muudkui kuhjuvad ümber masina ja põrandale; laua alune on karpe ja kaste nii täis, et jalgugi ei mahu sinna panema. Mõtteid ja ideid on peas miljoneid, kuid ükski nendest pole tegudeks tehtud, sest ma olen hoopis raamatute ja raamaturiiulite kallal. Nimelt on kaks raamaturiiulit ja hunnik raamatuid tee mu koju leidnud ja ootasid kannatlikult, mil ma need ilusaks teen, kokku panen ja raamatud riiulisse laon. Üks pruuni lakikihiga riiul oli seismisest natuke niiskes majas kergelt hallitama/mustaks tõmmanud ja mu idee oli sellele värskem välimus anda. Nii ma lippasingi riiul kaenlas Bauhofi, kust tulin ära pintsli, valgeks toonitud laki ja suure tegutsemiskirega.  Riiul eelmises elupaigas Küüritud nii harja kui nuustikuga, enam puhtamaks ei läinud. Samal päeval sai riiul kaks kihti lakki peale. Ilus raamaturiiul rändas mu poja tuppa, kus nüüd on sellel kõik riiulid täis lasteraamatuid. Minu kiiksu kohase...

Mõnda aega tagasi avastasin väga ägedate pdf formaadis lõigete pakkuja Itch to Stitch . Nende lõigete tegijaks on Kennis Wong, kelle stiil mulle väga meeldib. Lõiked on naiseliku joonega, praktilised ja enamik lõikeid hõlmab endas seda teadmata faktorit, nii et ma tahaks kohe pea kõiki neid endale õmmelda. Itch to Stitch tähendab eestikeeles sügelust õmmelda (ehk tahtmist, kihelust või iha õmblema hakata) ja täpselt niimoodi sügeledes olen ma veetnud vist tunde vaadates ITS-i Facebooki grupis tema lõigete järgi õmmeldud rõivaid, ITS-i kodulehel lõikeid ja fotosid. Lõpuks võtsin ette ja laadisin endale arvutisse ITS-i tasuta seeliku lõike Lindy petal skirt .  Seeliku lõige on lihtne, ainult 13 A4 lehte tuleb kokku kleepida. Minu mäletamist mööda teisel lehel on kontrollruut 2.5 x 2.5 cm. Kodus välja printides tuleb printeri seaded määrata nii, et see kontrollruut tuleks täpselt 2.5 cm küljepikkusega. Mu arvuti ja printer on aga omavahel kokku leppinud mu juuste h...

Mõnda aega tagasi otsisin hoolega häid õpetusi teemal kuidas oma lapitekke pildistada. Otsisin häid näidispilte, surfasin mööda Pinteresti ja Google Images lehekülgi ja jõudsin tõdemusele, et osad pildistavad alati oma töid hästi ja siis ülejäänud nii kuidas kunagi. Vaatasin enda tehtud tekkide pilte ja teadsin, et ma kuulun teise kategooriasse. Üldjuhul on teki üle andmisega kiire ja pildistamise jaoks eraldi aega planeeritud ei saa. Hea kui tekkki õigeks ajaks valmis saab :)  Nii ma leidsin ühe toreda nimekirja, missuguseid pilte võiks/peaks alati oma lapitekist tegema: How to take photos of quilts: 10 photos you should take . Ehk eesti keeles: "Kuidas teha lapitekkidest pilte: 10 pilti, mida peaksid tegema." Võtsin sellest artiklist eeskuju ja proovin selgitada/tõlkida ning muidugi lisan ka oma arvamuse. Miks üldse oma tekke pildistada? Kui plaanid lapitekid ära kinkida, müüa või annetada, siis pärast ei ole sul võimalik enam neid vaadata ega pildistada. Tekke kas...

2018 aasta jääb mulle eelkõige meelde kui paljude heade kontsertite aasta. Mulle tundub, et kõik mu lemmikbändid ja artistid on avastanud Eesti või Läti ja siis oma sammud siia seadnud. Mul aga on pidev probleem - mida kontserdile selga panna? Talvistel kontsertitel on mind ustavalt teeninud mu enda õmmeldud ja pärlitega tikitud pluus, milles ma end endiselt väga hästi tunnen, suviste puhul aga on tükk peamurdmist. Nii ma siis alati enne paanitsen ja teen plaane. Sel korral ei tulnud plaanidest midagi välja. Kontserdile jalutasin vahetult enne ostetud kleidis, kuid vähemalt oli üks kaelakeedest enda tehtud. Kaelakee lugu algas üldse Haapsalus toimunud joogafestivalilt, kus ma kohtusin uuesti ühe oma lemmikute ehete tegijaga - Pearlstory . Tellisin pika kaelakee, kus hõbedast keti vahele on oonüksi helmed pikitud. Imeilus! Kaks korda ümber kaela ja täpselt paras pikkus. Enne kee saabumist olin kannatamatu ja väänasin ise ka ühe kokku. Ütlen ausalt - kui ma ostsin kullapoest keti, K...

Enne, kui saan juulikuu maikasid näidata, pean lagedale tooma hoopis ühe jupitatud triibulise maika. Mul on hunnik triibulisi kangajuppe ja Õmblustoa grupi eelmine projekt pani mindki õmblema - juppidest särgiks. Tänu Õmblusmamslile leidsin enda masinalt ka selle ideaalse piste üles ja lasin kangajupid lihtsalt kokku, siis lõikasin lõike järgi esitüki välja ja oligi peaaegu särk valmis. Kangad siis puuvillased, seljatükiks minervacraftsist tellitud viskoostrikotaaž. Kandid soonikust, mis Studio Liv lehelt pärit. Jumaldatud jupid said maikaks :) Eelmine särk sobib väga hästi mu interlock trikotaažist seelikuga, mis õmmeldud Burda 8677 järgi. Kuigi ega seal palju enam algsest lõikest järgi ole - passet lühendasin, seelikuosa kahandasin ja taskud õmblesin lisaks. Selline mõnus lihtne selga visata ja sobib tõenäoliselt ka talvel kanda. Kangas tõenäoliselt ostetud Aiko kanga soodusmüügilt, aga ma väga kindel enam pole :) Igal juhul on see mõlemalt poolt ühesugune ja koostiseks t...