Alustan õlapaeltega topist ehk särgikust. Ei oskagi sellistele asjadele head nime anda - t-särgid need ei ole, särk ütleks üldse triiksärgi moodi asjanduse kohta, pluus võiks ka nagu varukatega olla ja top - sellist sõna eesti keeles on imelik kuulda. Kuidas siis nimetada?
Igal juhul peale overloki omandamist tahtsin esimese hooga kohe endale riideid õmblema hakata. Valisin siis välja ühe lõike (Burda 7643, variant C):
 |
| See kõige alumine särgik |
Tundus piisavalt lihtne teha ja selline, mida kannaks kah. Riide ostsin Tartu mnt Abakhanist. Kodus vaatasin riiet ja mõtlesin, et mida ... ma küll mõtlesin - see pole absoluutselt minu moodi kangas! Seega katsetamiseks sobiv, oli mu järgmine mõte...
Võtsin lõike, lõikasin kangatükid välja. Õmblesin kaenlaaugukohad ja ülevalt ääred, lasin küljed kokku, õmblesin allääre ja lisasin kummi ning ülesse samast kangast lõigatud paela. Oligi valmis. Siis panin korra selga kah.
 |
| Kannatab kanda nii seeliku peal kui seeliku sees. |
Nüüd aga liigume allapoole edasi. Nimelt eelmisel pildil olev roosa seelik on samuti mu enda õmmeldud. Selle üle olen ikka uhke ka :)
Seeliku alguslugu ma ei tea, minu kätte sattus see aga ühest päälinna suurest teiseringikaubamajast. Silma jäi just suuruse (no vähemalt XXXXXL suurus) ja kanga tõttu. Keegi oli nimelt lasknud endale õmmelda kummiääre ja voodriga seeliku. Roosa ja suur. Esimene tükk ja tagumine tükk, samapalju kena roosat voodririiet ka. No ja tõenäoliselt just sellepärast oli see seelik seisma jäänud - kangas on kulumata, õmbluskohad venitamata ja igatepidi tundus nagu kellegi ebaõnnestunud käsitööprojekt. Tõin koju, lõikasin õmbluskohad ära ja pesin. Edasi läks kappi seisma. Paar korda tõstsin kapist välja kah, aga roosa vooder oli libe ja pealne kergelt veniv (diagonaalselt) ja ei taht tavamasinga selle kallale minna.
Enne reisile minekut otsustasin selle valmis õmmelda. Proovisin Käsitööpäeviku järgi teha endale lõike ja siis õmblesin pealmise osa kokku. Voodri kah. Ei sobinud kohe mitte - jäi kiskuma ja oli nagu torbik. Proovisin asja parandada tehes ülesse äärde voldid. Ei miskit...
 |
| Õnneks olin piisavalt suure ja laiana selle välja lõiganud |
Egas midagi. Otsisin välja lõike (Burda 8677, variant A), mille kohta mu hea sõber ütles, et selline seelik istub hästi, sest on puusadelt ümber ja alt laienev.
 |
| Selline armas lõige, tegin A variandi |
Suurus 38 oli täpselt paras. Muidu oli lõikesse sisse arvestatud 1,5 cm õmblusvaru, aga overlokiga saab kitsamaga hakkama. Lõikasin välja järgijäänud kangast enda seelikutükid ja voodritükid ning juba ilma lukuta sain aru, et see seelik hakkab hästi istuma. Allosa tuli küll teha kitsam kui lõige ette nägi, kuid minu meelest on sedasi ka väga kena.
 |
| Eestvaade |
Peitluku õmblemist tuli teha 2 korda. Teisel korral traageldasin eelnevalt masinal lukuava kinni (piste pikkus 5mm), paigaldasin luku ja alles siis lasin traagelniidid lahti. Voodriosa kinnitasin lukule käsitsi peitpistega.
 |
| Päris ideaalne veel ei jäänud, aga järgmisel seelikul teen paremini |
Seeliku allääre õmblesin masinal peitpistes. See oli minu jaoks esimene kord ja oh kus tuli alles õpetuses näpuga järge ajada, et ma kanga õigesti voldiks! :)
 |
| Külgvaade |
Ausalt öeldes oli kohe peale selle seeliku valmimist tahtmine sama lõike järgi veel ja veel seelikuid õmmelda. Mõttes tembeldasin lõike endale kõige paremini istuvaks seelikulõikeks, mida on hea ja lihtne õmmelda.
Sedasi saigi kokku üks päris hea komplekt :)
Comments