MMM'15 esimene nädal ja Hispaania

Minu mai esimene nädal möödus kuuma päikese all. Kohe esimesest maikuu päevast alates sai õndsalt soojuses patseerida ja enda õmmeldud suveriideid kanda. Mis aga järgmisel nädalal Eestis olles edasi saab, paneb küll pead kratsima. Eks tuleb maikuu Õmblen endale projekti raames kiirelt midagi soojemat valmis vuristada kui masin ka peale puhkust minuga koostööd teeb... 

Minu MMM'15 esimesed seitse päeva said sellised: 

Esimene päev lend. Pildi tegemise ajaks juba teises lennukis ja suhteliselt väsinud. Väsimus kadus aga kohe kui Malaga lennujaama konditsioneeritud ruumidest välja soojusesse astusime. Vedas nii rendiauto kui hotelliga ja sellega mõnusaks reisiks algus tehtud. Kandsin enda õmmeldud sviitrit, mis Hispaaniasse jõudes koheselt kohvrisse lendas :)

Laps magas süles, ise olin ka kohe tukkuma jäämas :)

Teine päev algas päikseliselt. Rand, meri, lähim ümbrus, hotelli basseinid ja kõik muu oli vaja ju järgi kontrollida. Kandsin enda õmmeldud liblikatega kleiti. Õnneks mahub kõht väga ilusti sinna sisse ära ja kui Eestis vähegi soojemaks läheb, loodan suvel seda veel selga saada.

Hommik hotellitoa rõdul

Õhtune vaade rõdult. Lapse sõnutsi oli meil SUUR merevaade :)

Kolmandal päeval plaanisime Vahemere Atlandi ookeani vastu vahetada. Tee peal peatust tehes avastasime "pudeliharja" põõsa, sain selle juures poseerides oma päeva riietuse ka pildile. Kandsin enda õmmeldud seelikut ja pluusi, proovin varsti neid blogis ka kajastada. 

Kolmanda päeva riietus

Pudeliharjad :)

Neljandal päeval sõitsime kilomeetri kõrgusele mägedesse. El Torcal de Antequera on see koht, mida kindlasti peab Malaga kandis olles külastama. Lausa kohustuslik on see minusugustele mägedefännidele. Sealsed kivihunnikud olid nagu pannkoogid kihiti üksteise peale laotud ja nägid täiesti fantastilised välja. Hommik oli kergelt jahe (kõigest 20ºC) ja seetõttu otsustasin peale visata oma rasedakardigani :)

Sitked tüübid

Oh, mis ilu!

Poseerisin ka pannkoogihunniku kõrval

Viienda päeva rõivastusest polegi blogi jaoks sobilikku pildimaterjali. Külastasime Gibraltarit, sõitsime laevaga Vahemerel ja imetlesime delfiinitittede hüppeid ja ujumisoskust, sõitsime köisraudteega kalju otsa ja suhtlesime ahvidega. Viimased oleks hea meelega omandanud mu õlakoti, kuid seekord olin õnneks mina tugevam :) Kandsin enda suurt lillelist pikka kampsunit (päikese eest kaitseks) ja nagu ikka oli mu enda õmmeldud õlakott püsivalt kaasas. Kas te ikka teadsite, et Gibraltar kuulub UK-le ja kalju otsas metsikult elavate ahvidega on umbes sama lugu nagu Toweri ronkadega? Millalgi toodi neid pärdiklasi isegi Aafrikast juurde, et püsivat ahvikarja säilitada. Lisaks eelnevale on nad ainukesed Euroopa pinnal metsikult elavad ahvid.

Ahvititt koos emmega

Kuuendal päeval kandsin liblikakleidiga sama lõike järgi õmmeldud sinisemustrilist kleidikest. Valmis vahetult enne reisi ja blogis täitsa kajastamata. Nüüd on alternatiiv olemas kui üks parajasti juhtub mustaks minema :)

Järjekordne pilt rõdult

Seitsmendal päeval sai Selwo Aventura loomaparki ja safarit külastatud. Piletihind oli röögatu ja ma pole veel suutnud otsustada, kas teist korda sama parki külastaks... Safariosa (sõit veoauto kastis sebrade, kitsede ja teiste loomade vahelt läbi) oli päris tore. Lisaks sai lapse kombel kitseaedikusse minna ja veenduda, et sealt välja tulemiseks on tõepoolest nelja lisaaedikut vaja, sest nood kitsekesed on nõnda kavalad koos sinuga väravast läbi lipsamiseks. Hea, et seekord meie tõttu ükski nendest loomaaia peale jalutama ei pääsenud. Kandsin enda esimese raseduse aegu õmmeldud seelikut. Seeliku seesmine pool väga kriitikat ei kannata, aga ega ma kedagi enda saba alla vaatama ei kutsugi :D Igal juhul oli tore teada saada, et ma eelmise rasedusega võrreldes liiga suureks paisunud pole. 

Oh, mis suvi ja õiteilu igal pool valitses!

Imepehme kasukaga Madagaskari pärdik

Veidi kosutavat varju kuumal päeval. Kardigani (enda õmmeldud) kasutasin pigem päikese eest varjuks.

Jõehobude söötmine jääb pikaks ajaks meelde. Ega sellised kihvad niisama ei unune. Pealegi on jõehobudel kõige tugevam hammustus :)

Kitseke soovis pai :)

Kuupäevadest 8-15 juba MMM'15 teise nädala postituses. Kahjuks või õnneks olen Eestimaa pinnal tagasi. Kodusest peeglist pruuni nägu vaadates on kergelt võõras tunne, aga miski laulusõnade järgi olen ma küll nüüd popp:

" ....pruuniks, teiseks juuniks...." sõnu laulis ühe tuttava tütar. Kui see päevitus just koduse veega pestes maha ei tule...