Kadristik. A blog by Kadri Kivistik

Me lähme reisile! Ma olen kohe nii rõõmus, et saan üle pika aja natuke vaheldust. Mulle tohutult-hullupööra meeldib reisida. Ma olen nüüdseks näinud päris palju erinevaid riike, kuid ma ei tüdine sellest sugugi - reisimine on mu üks suurimaid kirgi. Jalgsi, rattaga, autoga, bussiga, rongiga, lennukiga - millega iganes ja kuhu iganes! Minu lemmikuteks ja meeldejäävamateks on olnud jalgsirännak Hispaanias - 250 km sai maha käidud koos 11-kilogrammise seljakotiga; kolm reisi Austraaliasse - Sydney ooperimaja oma silmipimestavas säras ja öised kohtumised teede ääres olevate kängurudega ja koaala paitamine...; California reis koos pisikeste küngaste vallutamisega Joshua Tree rahvuspargis; Mehhiko reis koos kehvakese rendiauto ja öise ilutulestikuga Vaikse ookeani ääres rannas; Norra reis koos maailma parima kaaslase ja matkavarustusega ja telkimine mäe nõlval, millelt oli näha Norra ranniku ilu, ning Galdhøpiggeni mäe pooleldi vallutamine. Ohh - oma reisidest võikski ma kirjutama jääda......

...blogipostitusse kokku. Alustan ehetest. Viimasel ajal pole üldse tahtmist ehete meisterdamisega tegeleda. Olen täielik õmblemise fänn. Või siis koon. Või heegeldan. Suur hunnik fimost meisterdatud pärleid ootab juba eelmisest aastast saadik eheteks vormistamist, aga kuidagi ei tule seda õiget tuju. Mõni aeg tagasi võtsin end kokku ja tegin miskit ära. Näha kohe, et pole see õige tunne olnud... Siiski. Helmeste juurdeostmise olen endale ära keelanud, pigem pean plaani kogu oma krempel maha müüa. Elame-näeme :) Palju mõnusam on aega veeta õmblusmasina taga. Seda loomulikult juhul kui mu 8-kuune üliaktiivne poja pole parasjagu talda vajutamas. Meeste värk vist - vaja gaas põhja vajutada. Või siis seda aktiivselt lutsutada :D Triikraua juhe on ka täielik lemmik hoolimata sellest, et ma üritan seda kõikvõimalikul viisil ära peita. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus triikida ja õmmelda saan ainult siis kui poja magab. Blogisse aga enda jaoks arhiivi mõttes lisan oma kaks kotikest. ...

Minu tehtud pakk jõudis kohale! Õigemini - ma ise viisingi kohe paki õigesse postkontorisse, kuna see on juhtumisi ka mulle kõige lähem postkontor. Vahepeal oli tahtmine pakk ise kohale viia, aga siis mõtlesin kuidas mulle endale alati meeldib minna postkontorisse paki järgi. Et millised mõtted ja ootused on ja alati on pisike ärevuseuss ka sees. Seega ei tahtnud seda lõbu pakisaajalt ära võtta.  Oma olemuselt ma võin küll väga tahta olla romantik ja kõiksugu romantilised pildid ja asjad mulle väga meeldivad. Aga ... kui ma ise endale hakkan midagi ostma või tegema, peab sel esemel ka alati praktiline väärtus olema. Nipsasjakesi leiab minu kodust vähe (need koguvad ju tolmu ja puhtusearmastajana olen ma need kõik sahtlitesse ära paigutanud). Küünlad ja raamitud pildid on ehk ainukesena välja jäänud. Nendest lihtsalt ei saa loobuda. Ning ennast ma ümber muuta ei saanud ka paki tegemisel. Kõik, mis sai romantika pakki, pidi olema samas ka praktiline. Ning teades minu viimase aja...

Nii märkamatult on aeg mööda läinud. Olen pidevalt midagi nokitsenud ja valmiski on üht-teist saanud. Osa sellest läks rändama. Romantika... Osa romantikast istub aga kodus.  Kõigepealt esitlen enda pisikest veebruari tööd. Veebruar ongi ju pisike kuu :) Heegeldasin äärepitsi kollasele käterätile. Muster võetud raamatust "Rahvuslikud heegelmustrid" . Oleksin tahtnud tegelikult fileeheegeldust proovida, aga päris esimese pitsina ei julgenud. Tahan ka sinisele köögirätikule äärepitsi teha, aga sinine heegellõng on pooliku liniku küljes kinni... Ei raatsinud katki lõikama hakata. Kui valmib linik, siis tuleb ka äärepits.  Palju pilte ei tule - pisikesele tööle piisab ühest. Need sakid on nii armsad. Võtan osa ka TKV Romantikast. Selle käigus tahtsin teha ehtekarpi. Leidsin kaubandusest sobivas suuruses puidust võtmekapi. Võtsin seest üleliigsed jubinad välja, värvisin musta karbi valgeks. Ootasin paar päeva, et asi ära kuivaks. Ei kuivanudki täielikult - jäi naksuma. Seega ...

Mõned päevad tagasi mõtlesin, et on õige aeg enda projektiga tegeleda. Sai ju end aastaks ajaks nii öelda "ära lubatud" ja esimene kaheteistkümnest on siin. Alustasin õmblemisega :)  Köögis olid juba tükk aega ühed nässakad pajalapid. Oli viimane aeg korralikud pajalapid õmmelda. Pealne õmmeldud puuvillasest palkmaja tehnikas, tagumisele poolele sai tugevam dekoratiivriie. Sisuks neljakordne  mahuline vatiin ja puuvillasele sai lisaks liimkangas alla triigitud (et kauem ikka vastu peaks). Täna hakkliha-seene pirukaid küpsetades sai järgi proovitud ja kuumust läbi ei lase.  Et pajalapid üksi poleks nagu kuu mõõtu välja andnud (vähemalt mitte minu jaoks), siis valmis juurde ka üks korvike. Või kuidas iganes seda nüüd kutsuda. Idee Sutsukese blogist, aga teostus täiesti minult. Nurgad õmblesin ülevalt äärest kokku, sest suures tuhinas unustasin paelad lisada. Lahti võtta seda nüüd ei saagi, aga pessu saab niisama ka visata kui vaja peaks minema. Materjalideks jällegi puu...

Roheline osa. Lumerohkel aja on vist rohelise puudus. Muidu mulle see värv ei meeldi, aga praegu on lisaks valminud töödele ka käsil rohelistes toonides lapitekk pojale. Alustama pean tegelikult küll juba eelmisest aastast. Nimelt randmekottide tegemise hoos sai valmis ka poekotist ülejäänud kahest lapikesest randmekott. Algselt mõtlesin veel pajalappe teha, aga ei saanud lihtsalt. Pajalappide jaoks saab ju uusi tehnikaid proovida! :) Vooder sees, peal lukk. Selle aasta esimestel päevadel tuli aga hirmus suur isu õmmelda. Ja ikka lapitehnikas. Sain nimelt kätte enda kuu aega oodatud raamatu, kus sees 27 erinevat lapiblokki. Lootsin rohkemat (et on kirjeldatud ka blokkide kokkuõmblemise järjekord), aga saab ka sedasi hakkama. Seega valmis nõelaraamat. Esimese hooga läks tuuliku-nimeline blokk ikka täitsa sassi. See sai nõelaraamatu tagakaaneks. Esimese poole blokiga olen rahul (välja arvatud teppimise osa). Kaante vahele sai seekord kahekordne mahuline vatiin. Päris sellist effekti...

2010 on minu jaoks olnud suurte muutuste aasta. Aasta algusest peale olen olnud kodune, jaanilaupäeval sündis mu armas poja. Käsitöös olen sellel aastal palju edasi arenenud. Kui aasta alguses meeldis mulle kõige rohkem pärlitega tegeleda ja õmblemist ei sallinud üldse, siis aasta lõpus on pea vastupidi - pärlid enam niiväga ei tõmba ja õmblemist (eriti just lapitehnikat) naudin täielikult. Selles on kindlasti süüdi fakt, et juuli alguses enda sünnipäevaks sain oma kallilt kihlatult õmblusmasina. Olin seda ise sünnipäevaks küsinud (lausa ette näidanud täpse masina, mida tahan :D). Enda valikuga olen üdini rahul - paremat masinat minu jaoks lihtsalt ei ole olemas. Kudumine ja heegeldamine on meeldinud mulle läbi aasta. Aasta lemmiktöödes on sees nii pärleid, kudumeid, heegeldusi kui ka õmblusi :) Minu jaoks on olnud erakordselt käsitöine aasta. Loodan, et järgmine aasta tuleb vähemalt sama palju käsitööd!    Pross ja tsa-tsa-tsaa käekett fimolehekestest. Komplekti kuulub k...