Särgivärgist ja kangaga kaetud karbist

Lood elust enesest.

Elasid kaks särki. Tavalised, eesnimega T. Eristas neid ainult värv - üks oli lilla, teine must. Särgid nagu särgid ikka. Poes olid nad perenaisele parajad, peale esimest pesu natuke lühikesed, peale teist pesu ikka päris lühikesed. Kandmisrõõmu pakkusid vaid kodus, sest perenaine polnud nabapluusi tüüpi. Mis seal ikka! Ühel päeval aga lõi perenaine käärid musta särki ja õmbles lillale musta triibu lisaks. Lilla särk pääses perenaise kappi tagasi, musta aga kössitab värskendamist vajavate riiete hulgas ja unistab ajast, mil temaga tehakse maikavärki. 

Kandmiskõlbulik naba kattev särk

Maikavärki? Musta maikasärgiga tegi perenaine maikavärki. Must maika oli üks perenaise lemmik, kuid maika ja teksade vööpannal ei saanud omavahel läbi. Viimane kiskus esimesel lausa tükid välja. Maika oli lausõnnetu, sest hoolimata tema nabakatmisvõimest teda selga ei aetud. Augud polnud piisavalt pitsilised ja jätsid perenaisest halva mulje. Perenaine polnud tont-teab mis peen proua, aga aukus riietega talle käia ei meeldinud. Seega lõi ta maikale ka käärid sisse. Alumise aukus osa lõikas ribadeks ja need ootavad nüüd mõnda üliägedat projekti. Ega siis väärt kraami ära ei visata! (Perenaine juba teab...) 

Aga ülemine ots? Maika ülemine ots sai endale uue alumise. Noh nagu teine abikaasa või nii. Ühenduse märgiks sai veel paela ka peale - teinekord vaja ju seda koomale tõmmata kui näguripäevad kohale jõuavad. Igal juhul on maika õnnelikult kokkuõmmeldud alumise otsaga, milles pole ühtki auku. Uus maika on perenaise suursoosik: nimelt maika ei tee ühtki piirangut perenaise toidu kogusele - alläär piisavalt pikk ja piisavalt lai.

Eest- ja tagantpoolt

Mis aga pole piisavalt pikk ja lai? See karp, millele perenaine kevadel kanga peale õmbles. Juba suve keskel ei mahtunud kõik perenaisele meeldivad lõiked sinna ära. Nüüd on osa ikka riiulil laokil. Tuleb uus ja suurem karp muretseda. Koos kangaga loomulikult!

Pildistamise aegu veel mahtus